“Tšekk paistis meie vilumatutele silmadele kahtlane. Otsustasime, et läheme panka ja küsime nende arvamust,” räägib Tehu. Kuigi ta tðeki esitamisel rääkis SEB Eesti Ühispanga tellerile enda kahtlustest, võeti tšekk seal vastu ja vormistati ka vastuvõtmise order. “Küsisin tellerilt, kas minul on tšeki töötlemisse andmisega mingisuguseid võimalikke kulusid või riske. Teller vastas, et midagi sellist ei ole,” väidab Tehu.

25. mail kandis SEB Eesti Ühispank Nele Tehu arvele 70 292 krooni, mis seisis seal kuni 27. maini. “Reedel äkki helistati pangast ja öeldi, et kuna tšekk osutus võltsituks, siis võeti raha tagasi. Ja et mina olen pangale 1000 krooni teenustasu võlgu…” räägib Tehu. Kuna ta polnud nõus teenustasu maksma, siis vaidlustas ta panga nõude.

SEB EÜP tšekimaksete spetsialist Ille Lasn selgitab, et kuna tðeki summa Eesti kroonides oli alla 100 000 krooni, siis käsitleti seda tagasinõudeõigusega maksenõude korras, mille puhul on pangal õigus tšeki esitaja kontot debiteerida esitatud summas. Panga seisukoht on, et 1000kroonine teenustasu tuleb Tehul maksta tšeki inkassoks lähetamise eest. Tasust katab pank tšeki saatmiseks tehtud kulud. Rahalise katte olemasolu saab kontrollida ainult tšeki väljastanud pank originaali alusel.

Kai-Riin Meri, SEB Eesti Ühispanga sisekommunikatsiooni juht hoiatab, et kui inimene võtab tšeki maksevahendina vastu, siis peaks ta selle võtma väga kindlalt inimeselt või partnerilt, keda usaldatakse. Ehku peale ei tohiks tšekke vastu võtta. SEB EÜP soovitab kasutada ülekandega pangast panka maksmist. See on tänapäevane meetod ja tohutult turvalisem kui tšekkidega arveldamine.