FOTOD: Kas laulu- ja tantsupidusid on peetud alati samamoodi nagu praegu?

 (4)

17. Üldlaulupidu. Lennuvaade rongkäigule lauluväljaku Mere värava juures.
17. Üldlaulupidu. Lennuvaade rongkäigule lauluväljaku Mere värava juures.Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Nooremate külastajate jaoks on laulupidu vägagi traditsiooniline ning on raske ette kujutada selle pidamist teistmoodi. Oma kodulehel kirjutavad laulu- ja tantsupeo korraldajad, kuidas meile tuttavat pidu on teisiti peetud.

Sel aastal on tulemas XII noorte laulu- ja tantsupidu ning kuigi reeglid on viimase suhtes alati olnud leebemad, on oma pika traditsiooni ja aastatepikkuse arenguga suurema muutuse läbi teinud üldlaulu- ja tantsupidu. Suur osa praeguseid kombeid ja traditsioone said alguse kuuekümnendatel aastatel ehk veidi pärast praeguse laulukaare valmimist, siis hakati korraldama ka noorte laulu- ja tantsupidu. Laulu- ja tantsupeo kodulehel tuuakse aga välja suurimad muudatused, mis omal ajal said sisse viidud.

1928. aasta Üldlaulupidu - vaade kooridele Foto: ., Eesti Ajaloomuuseum
Seotud lood:

Vaatamata arusaamale, et laulupidu peetakse alati laulukaare all lauluväljakul on see pigem uuema aja traditsioon.

Esimene laulupidu toimus hoopis Tartus. Tallinnas peetud laulupeod pole alati praegusel lauluväljakul toimunud. Ainult 11 noorte laulu- ja tantsupidu on peetud meile kalliks saanud laulukaare all, mis valmis vaid mõned aastad enne esimest pidu.

Rongkäik Võidu väljakul (Vabaduse väljak), esiplaanil laulupeo üldjuhid. Vasakult teine on G. Ernesaks. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Ka kõik tantsupeod pole mitte alati toimunud Kalevi staadionil, esimene üldtantsupidu toimus 1934. aastal hoopis Kadrioru staadionil. Alates viiendast tantsupeost 1955. aastal on kõik peod tantsitud tõepoolest Kalevi staadionil (tol ajal Komsomoli-nimeline staadion).

Loe veel

Kogu selles jadas on olnud vaid üks erand - 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupidu toimusid koos lauluväljakul.

Eesti naised laulupeol, 1920ndad Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Mihkel Lüdigi ja Friedrich Kuhlbarsi “Koitu” pole aga samuti lauldud kõigil laulupidudel. Esimest korda lauldi seda 1969. aasta laulupeol, mis oli 100. juubeliaastaks laulupidude traditsioonile. 1972. aasta noorte laulupeol oli see samuti kavas, kuid pidude alguslaulu staatuse sai see legendaarne teos alles 1980. aastal.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma. Foto: Karl Akel, Eesti Ajaloomuuseum

Noorte tantsupidu oleme harjunud lõpetama tantsuga “Oige ja vasemba”. See laul oli juba esimesel noorte tantsupeol lõpulooks ning on seda ka tänini - vaid kahel aastal on asjad veidi teisiti läinud. 1987. aasta tantsupeo kavas seda polnud üldse ning 1997. aastal oli ta hoopis avatantsu rollis. Üldtantsupidude krooniks on läbi aastate olnud hoopis Anna Raudkatsi “Tuljak”.

Vaatamata väikestele muudatustele laulu- ja tantsupidude kavas, mis annavad igale peole oma näo ja teo, on pidu juba pea 150 aastat peetud ja peetakse ka edasi!

Vanu kaadreid 1923. aasta rongkäigust vaata videost:

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare