Eile kogunes esimest korda Tallinna linnvolikogu üheksas koosseis. Volikogu esimeheks valiti 41 häälega keskerakondlane Mihhail Kõlvart. Aseesimeeste valimisel sai ühe koha endale ka opositsioon, kuid juba olid opositsioonipoliitikud aseesimehe osas eri meelt — Reformierakond, sotsid ja EKRE soovisid kohal näha Ülle Rajasalu, IRL aga Mart Luike.

“IRL esitas Mart Luige kandidatuuri kui väga tugeva erasektori kogemuse ja pädeva juhi kandidaatuuri opositsioonile mõeldud aseesimehe kohale. Sinna oleksid võinud peale Reformierakonna ja IRLi ka teiste opositsiooniliste erakondade kandidaadid esitatud saada. IRL on alati aseesimeheks oma kandidaadi esitanud,” selgitas Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht.

Solman lükkas ümber teiste opositsioonierakondade süüdistused, et IRL taganes eelmisel nädalal sõlmitud kokkuleppest, et opositsioon esitab ühise linnavolikogu aseesimehe kandidaadi.

“Ma arvan, et Martin Helme kindlasti liialdab, sest kokkulepet ei sõlmitud. Sellel kohtumisel riigikogus viibis Raivo Aeg, kes on ka seda kinnitanud. Seal räägiti ühisest opositsioonist, mille suhtes on IRL-il kogu aeg täiesti positiivne tundmus olnud.”

Delfi küsimusele, kas tõepoolest rääkisid erakonnad üksteisest nädal aega tagasi mööda ja uuesti veel ka paar päeva enne volikogu istungit, kui Martin Helme (EKRE) ja Kristen Michali (RE) sõnul otsustati ära, et volikogu aseesimehe koht kuulub opositsioonijõududes kõige rohkem mandaate kogunud Reformierakonnale, kordas Solman, et kokkulepet ei ole olnud. Ta selgitas, et Aeg vahendas teiste opositsioonierakondade partneritega kohtumiselt infot fraktsioonile, miks kogunes alles eile otsustama, keda aseesimehe kandidaadina toetatakse. “Aeg ei saanud varem lubadusi anda,” rõhutas Solman.

“Ma paneks südamele nendele riigikogu poliitikutele, kes tulid Toompealt Tallinna volikokku tööd tegema, et nende kodutöö on puudulik. Seda, et nad presenteerivad kas avalikult või teile, et peeti kaks nädalat või nädal aega läbirääkimisi, siis seda asja ei ole olnud. Oli kohtumine, oli telefonikõne Raivo Aegiga. Kui mina helistasin eile ise Kristen Michalile, et küsida, milline plaan on, siis ma sain vastuse, et kell 14.30 koguneme volikogusse ja siis arutame, kes on meie aseesimehe kandidaat,” rääkis Solman.

Pärast volikogu esimehe valimist selgus et Ülle Rajasalu ei saa enamuse hääli, sest Keskerakond teda ei toeta, ja ta kandidatuur kukub läbi. “Seda teadsid kõik opositsioonilised erakonnad, aga mindi teda ikkagi esitama. Seetõttu oli meie samm igati loogiline, kui teati, et Reformierakonna kandidaat läbi ei lähe ja meil siduvaid kokkuleppeid tema toetuseks ei olnud.”

Kuidas ikkagi kaks erakonda saavad IRL-ist valesti aru ja siis äkki otsustab Keskerakond toetada IRLi aseesimehe kandidaati? “Aga see oli meile tegelikult üllatus. See kõik toimus spontaanselt. Kui me saime teada, et Rajasalu kandidatuuri nagunii ei toetata ja Raivo Aeg polnud sõlminud ühtegi kokkulepet, esitasime Mart Luige kandidatuuri.”

Samas kinnitas Solman, et IRL oleks Mart Luige kandidatuuri esitanud ka siis, kui oleks olnud teada, et Rajasalu kandidatuur sobib ka Keskerakonnale. “Me oleksime seadnud oma kandidaadi. Meid süüdistatakse, justkui me leppisime Keskerakonnaga kõik kokku — ei leppinud midagi kokku. See kõik sündis kohapeal, et Reformierakond otsustas Rajasalu kandidatuuri viimasel hetkel ja sel hetkel ütles ka Keskerakond lahkelt kõigile, et see ei lähe teil läbi. Kui me olime välja käinud Mart Luige, kes on poliitikas uus, siis Keskerakonnale paistis see sobivat. See oli neile üllatus, see ei olnud ka meie poolt planeeritud. Arvasime, et teeme oma kandidaadile tuge ja see oli ka meile üllatus, et Keskerakond hääled taha andis.”

Kuigi IRLi kampaania rajanes keskerakondliku linnavõimu kritiseerimisele, ei nähtud Keskerakonnaga üksmeelse otsuse tegemises probleemi. “Me otsustasime linnavalitsusega koostööd mitte teha, aga kuna linnavolikogus on see opositsiooniline aseesimehe koht, siis me ei näinud põhjust mitte oma kandidaati esitada. Meil ei olnud Ülle Rajasalu toetamise vastu midagi, aga kui oli võimalus ka oma aseesimehe kandidaat saada ja meiega otseselt kokkulepet ei olnud, siis pakkusime välja oma tugeva kandidaadi,” lausus Solman.

Solman: Reformierakonnal oli kodutöö tegemata

“Ei saa nii üleolevalt suhtuda, et kell 14.30 koguneme, anname ülevalt poolt teada, kes on see kandidaat. Kodutöö on ka kandidaadi osas tegemata. Nad isegi ei vaevunud uurima, kas Ülle Rajasalu kandidatuur läbi läheb. Me tuleme kohale ja meie ülesanne on lihtsalt kandu kokku lüüa. See ei ole tegelikult koostöö ega opositsiooni ühine koostöö,” leidis Solman.

“Fakt, et Ülle Rajasalu kandidatuur selgus alles eile kella kolmeks, ei olnud hea koostöö märk. See, et Reformierakond on kõige suurem jõud, ei tähenda, et ta annab lihtsalt käske või alahindab väiksemaid partnereid — tihtipeale võivad ka väiksemad partnerid tugevad olla,” märkis IRLi fraktsiooni juht.

Solman sõnas, et opositsioon oleks võinud rahulikult läbi rääkida, mitte oodata Reformierakonna käsklusi. “Tahame, et meiega arvestatakse, meist peetakse lugu. Samuti soovime koostööd teha. Aga Ravio Aegile sõnu suhu panema hakata ei ole ilus.”

Vastates märkusele, kas IRL mitte ise ei loobunud koostööst opositsioonis, juhtis Solman tähelepanu, et ühinenud opositsiooni mõtte lasi Reformierakond ise enne valimisi õhku. “Nad tegid selle maatasa ja saatsid kaks nädalat igale poole meediasse tasulisi reklaame, kuidas ei tohi kedagi teist valida peale reformierakonna. Sellega halvustati teisi.”

IRL soovib siiski koostööd jätkata

IRLi fraktsiooni juht märkis siiski, et pealinnas soovitakse tugevat opositsiooni ning näiteks toetas erakond SDE fraktsiooni liikme Helve Särgava kandidatuuri volikogu esimehe kohale.

“Toetame ka opositsiooni ühist eelnõud, mis puudutab kodukorra taastamist,” lisas Solman. Nimelt soovitakse ühiselt muuta olukorda, kus opositsiooniparteide kõnedevoor toimub alles päevakorra lõppu, mistõttu tuleb oma kriitilisi mõtteid tühjale saalile esitada.