Link kopeeritud!

Eduard East: Jõhvi tuleb luua tasuta ühistransport



Eduard East: Jõhvi tuleb luua tasuta ühistransport
Eduar EastFoto: Valimisliit “Jõhvi”

Eduard East on kompetentne, probleemidesse süvenev ja pühendunud tippjuht, kelle olulisimaks visiooniks on kodukant, kus oleks hea elada kõigil selle piirkonna inimestel.

Eduard East nimetab end kohalikuks aborigeeniks – Saaremaalt pärit isa ja Valgevenest pärit ema pojana on ta elanud kogu elu Ida-Virumaal ning kasvatanud kodukohta armastama ka oma lapsed.
Ta on töötanud mitmetel ametikohtadel, mis on võimaldanud arendada nii oma regiooni kui ka ühiskonda tervikuna.

Eduard, kuidas oleks kõige õigem teie senine töökogemus kokku võtta?
Hariduselt olen lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna magistritasemel. Töökogemustena võib nimetada ca 13 aastat avalikus sektoris (põhilised ametid: Ida-Viru maavalitsuse maasekretär, Narva linnapea, Jõhvi vallavanem) ning ligi kümme aastat ettevõtluses (Hansa Liising Eesti regiooni juht, Agenio Õigusbüroo juht ja jurist, Narva Bussiveod AS-i juht). Samas olen ennast arendanud teadus- ja õppetöös Tartu ülikooli Narva kolledži lektorina. Seda tööd olen teinud ligi kuus aastat.

Nimetatud teadmiste-kogemuste põhjal peaksin oluliseks nii suure kui ka väikese pildi nägemist, mis tähendab nii inimese kui ka ühiskonna tervikuna mõistmist. Samas tean, kuidas toimib avalik sektor ja kui paljude riskidega on seotud ettevõtlus. Need on läbitunnetatud kogemused, mis on väga olulised, sest kui tahad vaadata inimestele silma, pead vastu võtma otsuseid, mille headuses oled kindel ka 5–10 aasta perspektiivis. Kindlasti ei tohi juhtida ühiskonda ainult hetkelistest tulemustest ja individuaalsest poliitilisest kasust – see on minu kindel veendumus.

Kõlab hästi! Kuidas aga kommenteerite seda, et sattusite sel suvel vallajuhi toolilt opositsiooni ridadesse?
Normaalne demokraatlik protsess, seadus võimaldab avaldada umbusaldust konkreetsete etteheideteta tehtud tööle. Igaüks, kes töötab sellisel positsioonil, peab olema valmis, et järgmisel päeval võib tulla umbusaldusavaldus. Poliitika üks kuldreegleid on ka see, et mida paremini oma tööd tehakse, seda suurem konkurent ollakse oma oponentidele. See aga ei vähenda minu soovi anda oma parim panus Jõhvi arengusse.

Mis teid Jõhviga seob?
Olen siin sündinud, kasvanud ja keskkooli lõpetanud. Nagu öeldud, lõpetasin ülikooli Tartus, seejärel naasin Ida-Virumaale. Kõik mu tegemised on seotud meie regiooniga.
Minu seos pole mitte niivõrd geograafiline, kuivõrd hingeline, sest tean, kuidas paljud inimesed mõtlevad, mida soovivad ning tahan, et meie ühised unistused Jõhvist kui meie ühise kodu ilust, rikkusest ja hubasusest järk-järgult täituksid.

Mida peate oma senistest töödest kõige olulisemaks, mida on need teile õpetanud?
Eelnevast loetelust pean oluliseks oma teadmisi erinevates valdkondades ja kogemusi nii väikeste kui ka suurte meeskondade juhtimisel.

Valla või linna juhtimisel on tähtis see, et üks on otsese meeskonna juhtimine ametnike, spetsialistide allasutuste näol ja teine on üldine ühiskonna-kogukonna juhtimine arengueesmärkide ning olmetingimuste seisukohalt. See nõuab juhilt üksikasjade tundmist ning sotsiaalsete, hariduslike, majanduslike valdkondade toimimise tundmist.

Öeldakse, et poliitika on suur kunst. Täiendaksin mõtet sellega, et see on inimeste ärakuulamise, kannatliku huvigruppide mõistmise ja tuleviku eesmärkideni jõudmise kunst.

Kui poliitika on kunst, on poliitik kunstnik? Kuidas leida selles kunstis õiged lahendused ja võtta vastu õiged otsused?
Jah, poliitika on mitmete oskuste kunst, aga poliitik ei ole mustkunstnik. Ta ei muuda olukorda võluväel ja kindlasti ei tohi teha "räpaseid" tehinguid.

Otsuste langetamise olen alati lähtunud mõttest, kuidas see muudab konkreetse inimese elu ja mõjutab ühiskonda tervikuna.

Tehniliselt võiks rääkida valemist – võimalikult rohkem teavet (alusinformatsiooni), igakülgne analüüs, konsultatsioon vastavate alade spetsialistidega ja tulemusena kaalutletud-seaduslik otsus.

Loomulikult tuleks teha vahet operatiivsete, näiteks meeskonna juhtumisega seotud kiirete otsuste ning strateegiliste, s.t tulevikku suunatud ja pikemaid perspektiive puudutavaid arenguotsuste vahel. Viimaseid tuleb langetada suuremas ringis, konkreetsete inimeste ja paljude ühiskonnagruppide huve arvestavalt.

Ühiskonna juhtimisel tuleb mõista, et otsus peab olema hästi põhjendatud ning tehtud niimoodi, et oleks paljudele vastuvõetav, majanduslikult ja sotsiaalselt otstarbekas ning samas ka rahaliselt optimaalne. See ei ole kerge!

Tooge palun mõni näide, mis just tänu teie tööle on Jõhvis paremaks muutunud.
Olen suutnud lahendada mitmeid probleeme, mis on olnud kaua lahendamata. Näiteks veevarustus mitmetes eramajade piirkondades. Kümme aastat oli teema "laual". Kui minu juhtimise ajal asjad liikuma hakkasid, tulid inimesed kätt suruma ja ütlesid, et on tunda, et kohalik võim on olemas.
Veel kauem oli lahendust oodanud parkimisvõimaluste loomine suurte korterelamute juures. Erastamise käigus olid tekkinud majade vahele maaribad, mis polnud ei ühistute ega omavalitsuse, vaid riigi omad. KOV aga ei saa korrastada maad, mis talle ei kuulu. Erastamisajal oli autosid suure maja peale vast kümmekond, praegu aga on parkimiskohtadest valusalt puudu. Algatasin protsessi ja tean, et sellest oli kasu, see parandab reaalselt inimeste elukvaliteeti.

Millised otsused tuleks vastu võtta Jõhvis?
Mul on Jõhvi visioon täiesti olemas. Näen, et Jõhvi peaks olema ja jääma elamiseks mõnusaks ning hubaseks linnaks, kus argipäevadel inimesed kiirustavad tööle, promenaadidel jalutatakse ja sõidetakse rulluiskudel, seeniorid jalutavad pargis ning külastavad kultuuriüritusi, aga hoovidest on kuulda rõõmsat laste kilkamist. Seda võib nimetada unistuseks, aga võib tegutseda selles suunas ja tuua unistus ellu!

Selle tagamiseks on olemas reaalsed sammud-tegevused:

  1. oluline Jõhvi majanduslik-eelarveline tugevus, mis peab tuginema ettevõtlusele ja Jõhvis kui regionaalses keskuses arendatavatele avalike teenuste töökohtadele;
  2. koostöö riigi valitsusasutustega ja vallavalitsuse pingeline töö EL-i ning riigi rahaliste vahendite võitmise nimel, et edukalt rakendada ellu projektid, mis tagavad Jõhvi infrastruktuuri ja konkreetsete objektide ning nendes pakutavate tegevuste-teenuste arendamist inimeste heaks;
  3. selge ja läbipaistev otsuste vastuvõtmine ning sallimatus korruptiivsete ärihuvide imbumise vastu poliitikasse ja ühiskondlikesse asjadesse;
  4. investeeringud laste tulevikku (koolid, lasteaiad, huvikoolid, vaba aja sisustamine), unustamata kultuuri, tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda ning eakate inimeste vajadusi;
  5. eelarveliste vahendite efektiivne ja otstarbekas kasutamine vallavalitsuse professionaalse tegevuse tulemusena.

Kindlasti võib seda nimekirja jätkata, kuid need on praeguse Jõhvi juhtimise juures kõige tähtsamad. Tähtis, et toimiks selge ja arusaadav süsteem. See tingimus tagaks hariduse, sotsiaalse ning kultuuri- ja spordisfääride kvaliteedi, linna heakorra tervikuna, samuti teede ja tänavate korrasoleku ning majanduse toimimise.

Kuidas seda kõike saavutada?
Tervikuna rääkides tuleks rakendada kolme suuna toimet – oluline on tagada pädev juhtimine ja meeskonna tegevus täitevvõimu tasemel, koostöö volikogu, vallavalitsuse ja riigistruktuuride vahel, aktiivne vastastikune suhtlemine ühiskonna ning ettevõtluse esindajatega.

Üheks heaolu tingimuseks näen meie linnas näiteks tasuta ühistranspordi rakendamist, mis on eelarvele rahaliselt kulukas artikkel, aga sellel on mitmeid eeliseid.

Esiteks, tööinimesed saaksid paremini valida töökohti, sõltumata nende kaugusest-asukohast. Teiseks, pensionärid, puuetega inimesed ja lapsed saaksid vabamalt teostada oma toimetamisi ning külastada huviringe. Kolmandaks, kindlasti paraneks linna õhukvaliteet ja liiklusohutus. See on üks vahenditest, mis tõstaks ühiskonna liikuvust, aga tähendab ka aktiivsust ja tõstaks meie kandi atraktiivsust.

Tallinnas kritiseeriti tasuta transpordi plaani algul väga teravalt ... Kust Jõhvi vald selleks raha saaks?
Kriitikud peavad aru saama, et riik ja kohalik omavalitsus koguvad raha ja siis jagavad seda sfääridesse, mis aitavad kaasa sotsiaalsele võrdsusele ning solidaarsusele (haridus, tervis, kultuur, sotsiaalne hooldus jne) ning ühiskonna arengule. Siin ei saa rääkida tulususest, vaid ainult jagamise läbipaistvusest ja efektiivsusest.

Mida olete omavalitsusjuhina enda ja teiste kogemusest õppinud?
Linna-valla juhtimine saab tugineda ainult järgneval viiel tugisambal. Nendeks on tark planeering tänavate, teede elu ja tööstuspiirkondade planeerimisel, haridus-, sotsiaal-, kultuuri-, spordi- ja vabaajaobjektide asukohtade kavandamisel, sest mainitud objektid on inimeste elu ja liikumise magnetiteks ning infrastruktuuri toimimise aluseks. Ühiskonna erinevate sotsiaalsete ja huvigruppide mõtete, ideede, soovidega arvestamine ja kokkuviimine ning võimaluste piirides realiseerimine.

Erinevate töökohtade avalikus ja erasektoris arendamine (nende tuleku toetamisel), mis tagab inimeste rakendamise võimaluse ja nende potentsiaali, oskuste vabama realiseerimise.

Haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja sporditeenuste kvaliteet ning võrdne kättesaadavus, st alates lasteaedadest, koolidest ja huvikoolidest kuni tervishoiuni, hooldusteenusteni ning spordi ja mänguväljakuteni. Olulised on nii personal-spetsialistid kui ka objektide seis.
Efektiivne haldussuutlikus omavalitsuse juhtimisel optimaalsel ja pädeval tasemel.

Milline on teie eraelu ja kas leiate aega ka hobide jaoks?
Olen abielus ja peres on kaks last. Hobideks võiks nimetada fotograafiat, ajalugu (ühiskonnateaduste uurimist), malet ja hokit. Meeldib lugeda ja osta faktidel põhinevaid raamatuid, mis arendavad ajaloolisi teadmisi ühiskonna toime seaduspärasustest. Sellised raamatud aitavad mõista sotsiaalseid protsesse ning langetada tulevikku suunatud otsuseid.