Link kopeeritud!

Analüüs: Rõivas kaotas ahistamisskandaaliga ligi kolmandiku paberhäältest

 (214)

Reformierakonna Tallinna valimispidu
Taavi RõivasFoto: Madis Veltman

Kadri ja Taavi Pungase e- ja paberhäälte võrdlevast analüüsist selgub, et Taavi Rõivas kaotas ahistamisskandaali tõttu kohalikel valimistel ligi 600 paberhäält.

Eelmisel nädalal sattusid huvitava ajastusega järjestikku mõned sündmused:

- KOV valimiste eelhääletamine, sh e-hääletamine, kestis kolmapäeval kuni 18.00-ni.

- Pommuudis meedias Taavi Rõivase nn Malaisia skandaali kohta — avaldati neljapäeva varahommikul, diskussioon jätkus elavalt veel mitmeid päevi.

- KOV valimiste valimispäev — pühapäev, kirjutavad Kadri ja Taavi Pungas Taivo Pungase andmeteaduse blogis.

Inimeste valimisotsuseid potentsiaalselt oluliselt mõjutav skandaal ilmus meedias pärast e-hääletamise lõppu, aga enne paberhääletamist valimispäeval. Teisisõnu ei saanud skandaal e-hääli mitte kuidagi mõjutada, samas kui Taavi Rõivasele antud paberhäältest peaks skandaali põhjustatud mainekahju juba välja paistma.* Tänu vabariigi valimiskomisjoni lahkusele andmete avaldamisel on e-hääletamise tulemus paberhäältest eristatav, seega on võimalik kontrollida, kui palju hääli sai “skandaalne Taavi Rõivas” mainekahju tõttu vähem kui “tavaline Taavi Rõivas”.

Seotud lood:

Järgnev joonis näitab, kuidas on omavahel seotud e-häälte ja paberhäälte arvud Tallinnas Reformierakonna nimekirjas kandideerinud kandidaatidel. Iga kandidaat on joonisel üks andmepunkt, x-teljel on tema poolt saadud e-hääled ja y-teljel paberhääled.

Loe veel

Nagu võiks oodata, on ühe erakonna piires kandidaatide poolt saadud e-hääled ja paberhääled selges seoses — mida rohkem sai kandidaat e-hääli, seda enam anti talle ka paberhääli. Juba silmaga on näha, et see seos on päris tugev — andmepunktid on kenasti ühel sirgel. Matemaatiliselt annab sama mõtet edasi regressioonanalüüsi** tulemus (joonisel läbi andmepunktide tõmmatud sirge): tüüpiline Reformierakonna kandidaat sai iga e-hääle kohta 0,747 paberhäält.

Skandaal maksis Rõivasele ligi 600 häält

Skandaali pinnalt püstitatud hüpotees paistab tõele vastavat: Taavi Rõivase andmepunkt (oranž) kaldub mudeli sirgjoonest oluliselt kõrvale.*** Mudeli seos “iga e-hääle kohta 0,747 paberhäält” oleks ennustanud Taavi Rõivasele 2024 paberhäält, samas kui tegelikult sai ta paberhääli kõigest 1419 — tervelt 605 võrra loodetust vähem. Statistikahuviliste rõõmuks tasub lõpptulemuses ära märkida ka hinnanguline standardhälve****, seega kokkuvõte on järgmine: skandaal maksis Taavi Rõivasele 600+-40 häält.

Boonusküsimus: mitu protsenti Rõivase potentsiaalsetest valijatest loobus valimispäeval teda toetamast?

Kogu Eesti paberhäältest anti valimispäeval 68,2 protsenti (ülejäänud tulid eelhääletamisest). Eeldades sarnast jaotust Rõivase paberhäälte kohta, võinuks ta mudeli järgi valimispäeval neid saada 1381. Neist 600 kaotamine tähendab, et skandaali tõttu muutis meelt hinnanguliselt 44 protsenti Taavi Rõivase potentsiaalsetest toetajatest, kellel oli veel hääletamata.

Kas skandaali olemata jäämine oleks valimistulemuses midagi muutnud? Veidi suurem Rõivase häälesaak paraku seekord Reformierakonnale rohkem mandaate ei oleks toonud. Küll aga oleks Reformierakonnal olnud päris valus, kui 2015. aasta riigikogu valimistel oleks Rõivas kaotanud 40 protsenti oma Harjumaal saadud 15 881 häälest. Tihemini võib väike vahe häälte arvus mõjutada esinduskogu isikkoosseisu — näiteks 2015. aasta riigikogu valimistel jäi Rannar Vassiljevil ringkonnamandaadi ja riigikogu koha saamisest puudu kõigest 41 häält.

Märkused

* Tegelikult on ka osad paberhääled antud enne skandaali, kuna nende sisse loetakse ka eelhääletamise perioodil antud paberhääled. Viimaseid oli lõppenud valimistel 31,8 protsenti kõigist paberhäältest.

** Regressiooniks on Taavi Rõivase andmepunkt välja jäetud, kuna tahame teada, milline oleks seos “normaalsetel” tingimustel, ilma skandaalideta. Teiseks on regressioonis sätestatud tingimus, et nullile e-häälele peab vastama null paberhäält — põhjusel, et tüüpiline ebapopulaarne kandidaat peaks jääma ilma nii paber- kui e-häältest.

*** Aga äkki Rõivase sarnased suure häälesaagiga kandidaadid saavadki tavaliselt vähem paberhääli? Teiste erakondade tulemuste uurimine möödunud valimistel seda kahtlust ei kinnita. Samuti ei tohiks olla põhjus Taavi Rõivase pooldajate eelistustes — 2015. aasta Riigikogu valimistel vastas tema paberhäälte osakaal igati Reformierakonna tüüpilisele kandidaadile.

**** Regressioon annab proportsionaalsuskoefitsiendiks 0,7468, standardhälbega 0,0151 (2,0 protsenti).

Lugu ilmus algselt külalispostitusena Taivo Pungase andmeteaduse blogis: pungas.ee.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare