Kogu hääleõiguslikust rahvastikust (1 100 647 inimest) moodustas elektrooniliselt hääletanute hulk 16,9 protsenti. Ülejäänud hääletasid jaoskonnas või jätsid üldse hääletamata.

Alaealisi valimisõigusega noori oli nendel valimistel 24 334 (2,2% kogu valijatest). Pole veel selge, mis oli nende valimisaktiivsus tervikuna, ent on teada, kui paljud neist tegid oma valiku elektrooniliselt - neid oli 1794 (7,4% alaealistest valijatest). Seega oli nende e-hääletamise trend üle kahe korra väiksem kogu valijahulgaga võrreldes.

Kõikidest e-häältest moodustas alaealiste hääled peaaegu ühe protsendi (0,96%).

Kaks aastat tagasi andis riigikogu õiguse just sel vanusegrupil kohalikel valimistel hääletada. Toona teatas riigikogu pressiteenistus, et see võiks tähendada 14 000- 15 000 valija lisandumist, eeldusel, et noortest ligi 60% tuleb valima.

Kui oletada, et kogu noorte häältest moodustasid nende e-hääled sama protsendi, nagu moodustasid kõikidest häältest kõik e-hääled (32%), siis võis noori valimas käia kokku umbes 5660, mis teeks nende valimisaktiivsuseks 23,2%.