Link kopeeritud!

Alaealised andsid keskmisest kaks korda vähem e-hääli, kas sellest saab teha järeldusi nende valimisaktiivsusest?

 (56)

Rainer Vakra
Noored valimisealised kohtusid linnapeakandidaatidegaFoto: Madis Veltman

Tänavustel valimistel said esimest korda oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored. Kui arvata, et nende seas võiks populaarne olla e-hääletamine, siis tegelikult hääletas kogu sellest valijagrupist elektrooniliselt vaid 7,4 protsenti.

Kogu hääleõiguslikust rahvastikust (1 100 647 inimest) moodustas elektrooniliselt hääletanute hulk 16,9 protsenti. Ülejäänud hääletasid jaoskonnas või jätsid üldse hääletamata.

Alaealisi valimisõigusega noori oli nendel valimistel 24 334 (2,2% kogu valijatest). Pole veel selge, mis oli nende valimisaktiivsus tervikuna, ent on teada, kui paljud neist tegid oma valiku elektrooniliselt - neid oli 1794 (7,4% alaealistest valijatest). Seega oli nende e-hääletamise trend üle kahe korra väiksem kogu valijahulgaga võrreldes.

Kõikidest e-häältest moodustas alaealiste hääled peaaegu ühe protsendi (0,96%).

Kaks aastat tagasi andis riigikogu õiguse just sel vanusegrupil kohalikel valimistel hääletada. Toona teatas riigikogu pressiteenistus, et see võiks tähendada 14 000- 15 000 valija lisandumist, eeldusel, et noortest ligi 60% tuleb valima.

Kui oletada, et kogu noorte häältest moodustasid nende e-hääled sama protsendi, nagu moodustasid kõikidest häältest kõik e-hääled (32%), siis võis noori valimas käia kokku umbes 5660, mis teeks nende valimisaktiivsuseks 23,2%.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare