Paraadi ettevalmistuste ja korraldamisega tegeleb vahipataljoni tseremoniaalteenistus. Veebel Andres Lillemäe sõnul alustati tänavuse paraadi korraldamisega juba novembri alguses. Kokkulepete ja kooskõlastamistega said korraldajad hakata tegelema pärast detsembri alguses toimunud esimest suurt koosolekut.

„Paraadiks valmistumisel kulub palju energiat erinevate instantsidega, näiteks politsei ja välisministeeriumiga, kokkuleppele jõudmisele. Ühesõnaga, bürokraatiat on palju,“ rääkis veebel Lille- mägi korralduse köögipoolest. Võrreldes eelmisel aastal Narvas peetud paraadiga võtab tänavusest paraadist osa väiksem isikkoosseis ja vähem tehnikat. Kui Narvas oli ligi 1400 kaitseväelast ning üle 100 ühiku tehnikat, siis sel aastal on esialgsete andmete kohaselt vastavad arvud 1075 ja 90.

„Kui paraad toimuks Narvas või Pärnus, siis saaksime panna rohkem üksusi rivisse kui Tallinnas. Kuna Vabaduse väljak seab meile selged piirid, siis peamegi platsi asukohta ja suurust arvestama, et kõik sinna ikka ära mahuksid,“ kommenteeris väiksemaid arve veebel Lillemägi. Tema sõnul võib Narva plats küll kaardilt ja pildilt tunduda võrdväärsena Vabaduse väljakuga, kuid tegelikult on Vabaduse väljakul paraadi läbiviimiseks vähem ruumi.

Väeosadest on kõige arvukamalt vabariigi aastapäeval esindatud vahipataljon ning Kuperjanovi jala- väepataljon. Mõlemad pataljonid on kohal nii jalgsi- kui ka tehnikaüksusena. Presidendi kaardiväena tuntud vahipataljoni suur osalejate arv ei tulene pelgalt paraadi vajadustest, vaid sellestki, et seo- ses vabariigi aastapäevaga toimub ka palju tseremooniaid. Auüksuste koolitamisega tegelev veebel Lille- mägi rääkis, et vahipataljoni jaoks algab aastapäeva tähistamine juba 22. veebruaril, kui algavadki vaba- riigi sünnipäevaga seotud tseremooniad. Samuti mehitavad 23.-24. veebruaril kaardiväelased kõik vaja- minevad auüksused. Kuigi isikkoosseisult on see- kordne paraad mõnevõrra väiksem kui eelmisel aastal, tasub sel aas- tal pilgud rohkem taevasse suunata.

Seda põhjusel, et ülelende tegevaid õhusõidukeid on oodata rekordiline arv. „Õhusõidukite arv on muljetavaldav. Nii suure osalejate arvuga ülelendu ei ole taasiseseisvunud Eesti ajaloos olnud,“ rääkis veebel Lillemägi. Muidugi oleneb kõik ilmast. Kui 24. veebruaril ilm lendamiseks ei sobi, võivad Eurofighterid ja ameeriklaste Apache’id publikul nägemata jääda. Milline oleks korraldajate jaoks üks õnnestunud paraad?

„Meie soov on, et kõik inimesed jääksid paraadiga rahule. Rahvas peab nägema, et kaitseväelased on selleks valmistunud, laitmatult riides ja korraliku tehnikaga. Kui need tingimused on täidetud, siis võib lugeda paraadi õnnestunuks,“ ütles veebel Lillemägi.