EV98: KAITSEVÄE BLOGI: 242 tööpäeva, 239 esinemist – kaitseväe orkestri esinemisgraafik on pidevalt sisuliselt täis!
Võhik järeldaks, et seal elavad tavalised muusikasõbrad või seal on mõne bändi prooviruum. Sisse- välja liiklevad kaitseväe vormides mehed ja naised reedavad, et siin teenib hoopis väärikas ja pikkade traditsioonidega sõjaväeline üksus – Eesti kaitseväe orkester. Eesti sõjaväemuusika juured ulatuvad 1918. aastasse, kui enne Vabadussõda määrati ametisse esimene kapellmeister, hilisem sõjaväemuusika üldjuht Georg Redel. Praegusel kujul on orkester tegutsenud aastast 1993. Traditsioonide austamist näitab fakt, et siiamaani kantakse spetsiaalselt orkestri jaoks disainitud unikaalset sinist, oranžide kaunistustega vormi, mis on täpne koopia 1937. aasta ametlikust vormist. Orkestris mängivad professionaalsed muusikud, kes kõik on pillimängu õppinud aastaid ning kellest enamikel on muusikaline kõrgharidus.
Kuigi orkestris on esmatähtis, et elevant ei oleks kõrva peale astunud, on kõik orkestri liikmed siiski kaitseväe tegevväelased. Ka ajateenijad on orkestrisse oodatud. Selleks peab aegsasti enne arstlikku komisjoni orkestri juhtkonnaga ühendust võtma ja oma musikaalsust tõestama. Kui kutsealune on musikaalse kõrgharidusega või seda omandamas, on ta tõenäoliselt orkestrisse oodatud. Kes niisama oskab hästi pilli mängida, peab veidi rohkem pingutama ning enda võimeid ettemängus näitama. Orkestrisse määratud, läbib kutsealune sõduri baaskursuse ja seejärel määra- takse ta vahipataljoni nimekirja, kus ta teenib allesjäänud aja oma kaheksakuulisest teenistusest.
Ajateenijatest orkestrantide hommikud ja õhtud on sellised, nagu kõikidel teistel – äratus, võimlemine, hügieen, söömine, rivistus, söömine, hügieen, rivistus ja öörahu. Sinna vahele jääb päev täis proove ja esinemisi. Kes ei mängi puhkpilliorkestri pille (sõjaväelised orkestrid on üldjuhul puhkpilli orkestrid), nende vastutada jääb välja õpe rivitrummidel. Esimene pool päevast möödub orkestri repertuaari harjutades, teine pool on mõeldud teiste koosseisude repertuaari lihvimiseks. Lisaks orkestrile tegutseb üksuses ajateenijate bänd ja laulu ansambel. Harjutamisest üle jääv aeg kuulub esinemistele.
Aastas on 242 tööpäeva ja kaitseväe orkestril aastas 239 esinemist. Kuigi sinna alla loetakse ka ühe trompeti- mängijast signalisti esinemine tseremooniatel, on orkestrantide tööpäevad siiski äärmiselt tihedad. Orkestri põhiülesanne ongi mängida muusikat kõikidel riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel, võtta vastu ning saata ära kõrgeid riigitegelasi ning anda kontserte nii väeosades kui ka tsiviilelanikele. Orkestri repertuaar on muljetavaldav – Tatari tänava kontoris on üle viie tuhande teose. Orkestri ülema kolonelleitnant Peeter Saani sõnul on kaks esinemist sama nägu väga harva. Vaid mõnda populaarsemat show-programmi esitatakse mitu korda, ülejäänud kontserdid proovitakse teha võimalikult ainulaadsed. „Klassikaline kava on ikka üheks kontserdiks. Ega sama publik taha ju tulla kuulama sama lugu. Repertuaar kasvab pidevalt,“ ütleb kolonelleitnant Saan muheledes.
Tsiviilelus teater NO99 helimeistri ametit pidav helilooja Jakob Juhkam tuli ajateenistusse eelmise aasta oktoobris. Orkestris mängib ta rivitrummi ja ajateenijate bändis klahvpilli.
Kui palju sa siin orkestris oldud aja jooksul inspiratsiooni oled saanud?
Kuulsin täna esimest korda elus Türkmenistani hümni, see oli väga lahe, mulle väga meeldis. Kuigi ma praegu ei ütleks, et ma tohutult millestki kannustatud oleks, siis arvan, et kogemus aega teenida on ikka niivõrd teistsugune elu, et selle inspireerivus või mingi asi jõuab kohale hiljem.
Mida kaitseväe orkestrist iga päevasesse muusikaellu kaasa võtad?
Ma ei ole igapäevaselt rivitrummar, aga tegelen ikkagi iga päev rütmi, pulsi ja rütmikombinatsioonidega. Ehk ma võtan seda kui enda harimist, pärast ajateenistust on minu trummimäng kindlasti poole täpsem kui ta varem oli.
