"Tal oli minust foto, kus ma kükitasin ja taustal oli telliskivisein. Ta mõtles, et see on Aljoša juures tehtud. Kui kahe nädala pärast ütlesin, et olen kinnipidamisasutuses, oli esimene emotsioon see, et telefon oli kinni," meenutab Imro nüüd.

"Helistan, helistan ja ta ikka ei võta vastu. Lõpuks võttis. Marial oli šokk, arusaadav, et ei tahtnud niisuguse inimesega suhelda."

"Enne kui me abiellusime, rääkisime aasta aega telefonis," meenutab Maria. Nad rääkisid telefoniga või kohtusid läbi luugi. Üksteist kallistada ei õnnestunudki, enne kui pulmas.

"Oli midagi vaja selga saada – pulmakleiti ma ei tahtnud sellisesse kohta panna. Imro tahtis ülikonda, rentisime selle. Mina õmblesin endale tagasihoidliku maani kleidi ja pluusi. Kingad olid juba olemas."

Imro elu on pärast seda aga hoopis teistel radadel kulgenud ning koos kasvatatakse ka pisitütart. Vaata videost!