Ta ei julgenud alguses eesti keeles rääkida, kuna häbenes oma aktsenti. Naabrilaste abiga sai siiski keel selgemaks. Esimesteks uuteks sõnadeks, mis talle meelde jäid, olid "vikerkaar" ja "kährik."

Kolm õde – praeguste nimedega Inga Kravets, Marianna Kruusamägi ja Jekaterina Kalmus – tulid Eestisse ükshaaval. Isapoolne vanaema (samuti Jekaterina) kolis Mustla lähedale juba 1980-ndatel, varsti tuli järgi ka vanem õde Inga.

1992. aastal, abhaaside ja grusiinide sõja alguses oli noorima õe Kati ja tema ema Margarita kord. 1995. aastal tuli Eestisse ka keskmine õde Marianna.

"Peab kiitma nii Eesti riiki kui inimesi, sest meid võeti igal pool tõsiselt soojalt vastu," meenutab Kati. Abhaasiasse ploome ja kiivisid kasvatama jäi vaid 1936. aastal sündinud isa Kaptal. Tema lubab Eestisse kolida alles siis, kui surm liginema hakkab.

Kati näitas meile rohkem kui 100 aasta vanust perepilti, mis pärineb arvatavasti 20. sajandi esimesest või teisest kümnendist. Aukohal istub tema vanaema vanaisa - Rõugest Abhaasiasse kolinud Peeter Tinnart, kes rajas Sulevi külasse veski. Vaata videost!