Neid peresid, kus eri sõjavägede mundreid kandvad vennad teineteisega lahinguväljal kohtusid, on Eestis üksjagu. Juhtus sedagi, et naaberkülast pärit tuttavaid küüditamisnimekirja kanti. Põlvkondi hiljem taanduvad need keeruliste aegade vastuolulised teod lihtsalt lugudeks. Seda usub siseminister Andres Anvelt, kelle suguvõsas põimuvad Eesti ajaloo kõige ilmekamad ja ootamatumad liinid.

Peaaegu kümme aastat tagasi otsustas Andres Anvelt, et vahetab politseinikuameti poliitiku oma vastu. Tema ema Rosa elas seda uudist raskelt üle ja muretseb mõnikord praegugi, kui poeg on siseminister. Põhjust on enam kui küllaga: sada aastat tagasi otsustasid Andrese mõlemad vanaisad võtta osa kogu maailma ajalugu raputanud sündmustest, punarevolutsioonist Venemaal. Paraku sattusid nad hiljem ajaloo hammasrataste vahele – üks kaotas elu ja teine istus pikki aastaid vangis. Ema Rosa pelgab nüüd sama: kuidas olla kindel, et poeg ei satuks poliitiliste vaadete tõttu pehmelt öeldes pahandustesse.

Vanaisadest rääkides kiirustab Andres Anvelt ajakirjaniku ootusi-lootusi maha võtma: tal pole ennekuulmatut infot riigipöördekatset organiseerinud Jaan Anveltist. Vanaisa Jaanist ehk vanast Anveltist, nagu pere teda kutsub, räägiti omavahel vähe. Ning praegu pole suguvõsa ajalool igapäevaelule enam mingit mõju.

Eesti sajanda sünnipäeva künnisel ei saa Jaan Anveltist siiski üle ega ümbert. Ning omamoodi on just Andres Anvelti kahe vanaisa elulugudesse põimunud Eesti traagiline lähiajalugu. Vaata videost!