Euroopa ühtsuse lugu Schumani deklaratsioonist tänapäevani
1950 - Schumani deklaratsioon: ettepanek viia Prantsusmaa ja Saksamaa terase ja söe tootmine nn Kõrge Võimu alla, mis tähendas riikideüleseks muutumist.
1951 - Euroopa lõimumisprotsessi algus, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping. Leping jõustus 1952. Rahu nimel ühinesid Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel võimatuks.
1957 - allkirjastati Rooma leping, osalejateks Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ).
1973 - Euroopa Ühenduse liikmeteks said Iirimaa, Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EÜst välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal.
1981 - ühines Kreeka.
1986 - ühinesid Hispaania ja Portugal.
1993 - jõustus Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping, mille tulemusel sai Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. EL hakkas lisaks majandusele tegelema ka poliitikaga.
1995 - Eesti peaminister Tiit Vähi allkirjastas avalduse, milles taotleti Eesti vastuvõtmist Euroopa Liitu.
1995 - ühinesid Austria, Soome ja Rootsi.
2002 - käibele tuli euro sularaha.
2004 - ühinesid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros.
2007 - ühinesid Rumeenia ja Bulgaaria.
2007 - kirjutati alla Lissaboni leping. Leping jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
2010. aasta seisuga on Euroopa Liidu kandidaatriikideks Türgi, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia ja Horvaatia. Soovi Euroopa Liiduga ühineda on avaldanud ka Island. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas.
