Vahur Made: Mulle meeldivad euronormid
Euronormide kirujad on äpud. Nad kas ei suuda või ei taha oma kliendile pakkuda kvaliteetset toodet. Nad lähtuvad punalipulise uiutamise saatel ajurakkudesse graveeritud arusaamast, et kui tootja midagi pakub, siis tarbija peab sellega rahul olema. Mitte virisema või paremat nõudma. Sest tootjal, eriti isamaalisel Eesti omal, on ju raske.
Vana Trotski ütleks, et taoliste meeste koht on Eesti ajaloo prügimäel. Mina lisaksin, et loomulikult, aga euronormidele vastaval.
Karjatusi euronormide aadressil ei kosta nende ettevõtjate poolelt, kes on leidnud jõudu end pingutada ja oma tooted/teenused Euroopa Liidu nõutud kvaliteeditasemeni viia. Nemad on mõistnud paari lihtsat tõsiasja:
- Euronorm on süsteemi ühenduslüli. Kui eestlane ei taha jääda igaveseks karulaande täihammustusi sügama, peab ta euronormidega leppima. Muidu Euroopaga kaubelda ei saa. Varsti ka Venemaaga mitte;
- Euronorm on kvaliteedinäitaja. Euronormide kohaselt tehtu/pakutu tooted on parem, ohutum, tarbijasõbralikum, keskkonnasäästlikum kui see, mis tollest normist allapoole jääb. Midagi ei saa parata, aga euronormidele vastavalt ehitatud majad on lihtsalt mugavamad kui nõukogude normide järgi rajatud asumid. Invaliidu pääseb kaldteid pidi koduukseni, noor ema ei pea vinnama kümnekilost lapsekäru treppi mööda viiendale korrusele. Euronormidele vastav või on ikka parem küll kui nugamurdev eesti taluvõi. Euronormide järgi meisterdatud sõidukis on mugavam kui Žigulis. Loetelu võiks olla lõputu.
- Euronorm avab tee kauplemisvabadusele. Kui sinu kaup vastab Euroopa Liidus paika pandud nõuetele ei saa näiteks Saksamaa öelda, et ta seda oma turule ei luba. Mis on hea liidule on automaatselt hea ka igale liikmesriigile.