Veerand noortest pooldab tarkvarapiraatlust
„Küsimus ei ole ainult tarkvaras, vaid meie majanduse tulevikus ja heaolu tõusus,” täpsustas Saar. „Liigume täna teadmistepõhise majanduse suunas, mille aluseks on intellektuaalne kapital, sealhulgas näiteks tarkvara ja patendid. Kui me neid ei kaitse, laseme ise endale jalga ja ei suuda enam edasi liikuda.”
Ebaseadusliku tarkvara kasutamist hindas negatiivseks kokku 69 protsenti vastanutest, kellest 53 protsenti hindas teguviisi taunitavaks ning 17 protsenti karistustväärivaks. Samuti väitis küsitletutest 70 protsenti end kursis olevat arvutis leiduvate või sagedamini pruugitavate programmide kasutamise tingimustega.
Sellest hoolimata leidis 35 protsenti vastajatest, et nende koduarvuti sisaldab teataval määral piraatprogramme ning 11 protsenti arvas seda tööarvuti kohta.
Samuti selgus arvuti- ja tarkvarakasutuse uuringust, et arvutiprogramme saadakse sagedasti allikatest, mille kaudu ebaseaduslik tarkvara levib kõige sagedamini. Vastanutest 42 protsenti on saanud oma arvuti jaoks tarkvara internetist ning 32 protsenti sõbralt-tuttavalt.
Võrdlemisi levinud on eksiarvamus, et sõbralt-tuttavalt saadud koopiat võib tingimusteta kasutada ka isiklikuks otstarbeks — nii arvab 59 protsenti vastanutest.
Lisaks andis uuring tunnistust inimeste erinevast suhtumisest kodu- ja tööarvutis kasutatavatesse programmidesse. Kui tööarvutis oleva tarkvara seaduslikkust pidas pigem või väga oluliseks 80% vastanutest, siis koduarvuti puhul pidas legaalsete programmide olemasolu tähtsaks 61%.
Igapäevaselt kasutab arvutit 47 protsenti Eesti elanikest, kellest 90 protsenti kasutavad seda kodus ning 61 protsenti tööl või koolis.
Turu-uuringute ASi poolt 3. — 20. maini läbi viidud „Eesti elanike arvuti- ja tarkvarakasutuse uuring” vaatles peamiselt nädalas 1-2 ja rohkem korda arvutit kasutavate Eesti elanike arvuti- ja tarkvarakasutuse harjumusi ning hinnanguid tarkvara kasutamisele.
