Silver Meikar 187

Üksikkandidaat

Sündinud 12.02.1978, Tartu

Töökoht: Mittetulundusühing Digitaalõiguste Instituut, juhatuse liige
Haridus: Kõrgharidus, Tartu Ülikool, 2005


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Ma olen ainuke üksikkandidaat, kellel on programm. See on Euroopa piraadiliikumise ühine programm ja selle eesmärk on seista vastu privaatsuse kadumisele, jälgimisühiskonna tekkele, kõigile tulevastele ACTA-dele ning luua Euroopas toeliselt vaba ja kultuurne infoühiskond.

Ma olen ainuke üksikkandidaat, kes on oma tulevase kontori suhtes läbipaistev. Ma loon kontorid Tartusse ja Kiievisse. Juba kandideerides olen avalikustanud, et minu meeskonda saavad kuuluma Tartu valimisliidu Vabakund kogukonnapoliitik Gea Kangilaski ja Eesti piraadiliikumise eestvedaja Märt Põder.

Gea hakkab tegelema uue põlvkonna kodanikuliikumiste toetamisega Eestis ja Märt tagab piraatide infoühiskonna programmi elluviimise ja tegevuse koordineerimise Euroopa häkkerite ning netiaktivistide kogukondadega.

Ma olen ainuke üksikkandidaat, kellel on vahetu kontakt nende kodanikuliikumistega, mille väärtuste ja eesmärkide eest ma seisan. Ukraina toetamisel ei ole minu sihiks Kiievi luksushotelli konverentsikeskuses kuulata valitsuse esindajate ilukõnesid, vaid tuua Brüsselisse need aktivistid, kes kutsusid esile Euromaidani ja kes on sealsete kodanikuliikumiste sisulised liidrid.

Samuti sõidan ise, seljakott seljas, kriisikolletesse ja uurin, milline on tegelik olukord. EP-s on võimalik ennast kuuldavaks teha siis, kui pakud informatsiooni, mis pole kirjas ametlikes dokumentides. Minu veendumus on, et Eesti ja Euroopa kodanike huvides on, et Ukraina peab saama Euroopa Liidu liikmeks.

Ma olen ainuke üksikkandidaat, kellel on selge ettekujutus, kuidas korraldada oma parlamentaarset tööd. Esiteks täppistöö regulatsiooni loovate tekstidega. Näiteks ACTA mantlipärija TTIP ehk vabakaubanduslepe ühendriikidega. Millised on selle mõjud autoriõigusele jm intellektuaalomandi regulatsioonile, andmekaitsele ja põhiõigustele, erainvestorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisele, sh avatud lähtekoodiga tarkvara arendamisele ja internetile, selle mõjud rahvatervisele ja keskkonnale seoses geneetiliselt muundatud toiduga?

Teiseks kõigi vahendite, sh europarlamendi saadiku jaoks ebatraditsiooniliste vahendite ja meetodite kasutamine. Kui vaja, siis koordineerime rahvaliikumist ja proteste. Kui vaja, toome parlamenti häkkerid ja aktivistid, kui vaja, siis ründame ülikonnas ja lipsustatult. Kui vaja, siis võtame kasutusele uue tehnoloogia võimalused, teeme end kuuldavaks ja nähtavaks internetis. Enamik poliitikuid ei tea, mis on internet, kuidas see töötab ja kuidas seda kasutada. Mul on nende ees tohutu eelis.

Ma valin oma võitlusi ja keskendun konkreetsetele teemadele, kuid ma ei kavatse piirduda asjadega, mille õnnestumine on üheselt väljendatav tavapärase tegevuskavana. Põhimõtteliste muutuste saavutamise nimel tuleb mõnikord lihtsalt proovida, katsetada eri taktikaid, kuni mõni neist viib tulemusele. Olen südamega asja juures ja mõtlen suurelt ega kavatse mingil juhul õigustada vähest tegevust selle formaalselt statistilise tohususega.

2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut.
Esiteks
, teeme koos piraatide ja kaasmõtlejatega lõpuks ära autoriõiguse reformi. ACTA oli alles algus, ka kõik järgnevad katsed infoühiskonnale sobimatult autoriõiguse regulatsioonile vinti peale keerata tuleb läbi kukutada! Just seetõttu teen ma koostööd Euroopa piraadiliikumisega, mis võitleb vaba ja kultuurse infoühiskonna eest. Piraatide eesmärgiks on kindlustada vaba Internet, mis on olemas kodanike jaoks ja mitte allutatud riigi, julgeolekuasutuste või suurkorporatsioonide huvidele.

Selleks näeb Euroopa piraatide ühine programm ette konkreetseid seadusemuudatusi, mis lisaks autoriõiguse tasakaalustamisele peataks jälgimisühiskonna tekke, tagaks kasutajatele kontrolli oma andmete üle, avaks poliitilist süsteemi kodanikuühiskonna osalusele ja kaitseks vilepuhujaid, kes toovad päevavalguse kätte võimu kuritarvitusi. Vt täpsemalt: http://piraadipartei.ee/euro2014-programm

Teiseks, toetan uue põlvkonna kodanikuliikumisi ja innovaatilisi poliitilisi algatusi Eestis. Selleks kasutan ma kõiki Euroopa Parlamendi saadikule pakutavaid vahendeid. Minu kampaania üks osa on olnud kohtumised kodanikualgatustega üle kogu Eesti ja ma näen, et just sellised uue põlvkonna väärtusi ja avatust esiplaanile seadvad liikumised võivad murda erakondliku stagnatsiooni ka Eesti poliitikas. Tartus on seda juba teinud näiteks valimisliit Vabakund.

Olen otsekontaktis kodanikuliikumistega, kes seisavad konkreetsete asjade eest, mida tuleb EL-is muuta. Näiteks piraadid, kelle võrgustik ulatub koigi netivabaduste eest seisvate organisatsioonideni. Poliitika on muutumas, tänapäeval kutsuvad sisulisi muutusi esile kodanikuliikumised, mis pole oma meetodites piiratud ja suudavad mängida oma valdkondades üle ka traditsioonilisi erakondi või luua oma ideede eest seismiseks ise organisatsioone, nt valimisliidud või ad-hoc erakonnad Islandil, mis on ühiskonda palju muutnud.

Demokraatia on oma olemuselt radikaalne projekt ja selle eesmärk pole vähemuse seisukohtade tasalülitamine hääletustega, vaid uue teravuse toomine debatti. See on minu plaan ja ma teen selle oma kaasmõtlejatega koos teoks.

Kolmandaks (et mitte öelda esimeseks), toon Ukraina Euroopa Parlamenti. Eesti on Euroopa Liidu eesistuja 2018. aastal ja ma teen kõik selleks, et just siis antakse Ukrainale Euroopa Liidu liitumiskutse. Me ei tohi korrata viga, mis tehti 2004. aasta oranži revolutsiooni järel, kus jäädi lootma, et Ukrainas laabuvad asjad iseenesest.

Ukrainas toimuv mõjutab otseselt ka Eesti majandust ja julgeolekut, ka tavakodaniku turvatunnet. Ukrainas otsustatakse Euroopa tulevik.

Selge liitumisperspektiiv Euroopa Liiduga annab Ukraina ühiskonnale tõuke reformide läbiviimiseks, mis tagavad õigusriigi ning kodanikuühiskonna arengu. Muutus Ukrainas saab tulla ainult seestpoolt, ukrainlased peavad tegema seda ise, Euroopa saab selleks luua tingimused ja motivatsiooni.

3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?
Euroopa Liidus on märkimisväärne kalduvus ülereguleerimisele ja liigsele tsentraliseerimisele. Samas valdkonniti ELi otsustuspädevusi vähendada pole mõtet. Olulisem – ja ELi demokraatliku legitiimsuse seisukohast äärmiselt vajalik – on kõigi valdkondade raames reaalselt rakendada lähimusprintsiipi. Teisisõnu põhimõtet, et kõik, mida saab mõistlikult otsustada kõige madalamal tasandil, tuleb seal ka otsustada.

Föderaalse keskvõimu esmane ülesanne peab olema koostöö koordineerimine ja tingimuste loomine, mitte iga detaili paikapanek. See põhimõte on lisaks oluline veel kahel põhjusel, mis seonduvad otseselt demokraatiaga: esiteks annab ta liikmesriikide parlamentidele suurema ja elulise rolli, teiseks võimaldab ta ELil luua otsesideme oma kodanike rohujuuretasandiga, mille järjest suurenev osalus otsustusprotsessides on ühenduse tulevase tugevuse üks aluseid.

4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
Saastunud keskkond ja seeläbi halvenev kodanike tervis on palju halvem tagajärg, kui mõne ettevõtte majanduskasu vähenemine. Kui keskkonnasäästlikkuse eesmärkide täitmine toob rahalist kahju mõne liikmesriigi elanikele, on oluline anda üleminekuks ajaperiood ning solidaarsusmehhanismide kaudu toetada vajalikke investeeringuid. Niisugusel kujul oleksin seda ettepanekut toetanud küll. Isegi kui see viib elektrihinna tõusule, peab Eesti pikemas perspektiivis kasutama üha rohkem taastuvenergiat.

5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
Sanktsioonid on edukad, kui nad on kiired ja väga täpselt suunitletud. Pressiteated ja valitsuse seisukohad sõnumiga, et ollakse “sügavalt mures”, pigem õõnestavad lootust olukorra paranemisele. Kahjuks just selliseid sõnumeid saadeti Eesti poolt ajal, kui oleks saanud konkreetsete sammudega vältida kriisi süvenemist Ukrainas.

Nüüd, kus Venemaa on okupeerinud Krimmi ja õhutanud mässu Ida-Ukrainas, on sanktsioonid vähim, mida Euroopa Liit teha saab. Neid tuleb kiiremas korras tugevdada, lisaks fokuseerida Vladimir Putini ja tema lähikonna varjatud finantshuvidele maailmas ning panna piir korruptiivse raha levikule.

Euroopa Liidu riikide ülesandeks peab siin olema ka sõnavabaduse ja vaba ajakirjanduse toetamine Venemaal, sh kaasa aitamine alternatiivse info levikule ja panustamine netitsensuurist mööda pääsemist võimaldavate infotehnoloogiliste lahenduste arendusse.

Samal ajal tuleb Euroopa Liidus keskenduda energiasõltumatuse loomisele ning toetada Ukraina riiklikku taristut kõigi võimalike vahenditega. Euroopa Liit peab kutsuma Ukraina liitumisläbirääkimiste laua taha ja andma rahalist toetust reformide ellu viimiseks. Ei tasu unustada, et ilma Ukrainata ei ole Venemaa enam impeerium.

6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
Nendel valimistel saame teha ajalugu ja valida Euroopa Parlamenti kaks üksikkandidaati. Indrek Tarand on praeguse europarlamendi koosseisus Roheliste/EFA fraktsiooni liige, millega kavatsen Piraadipartei kandidaadina liituda ka mina. Oleksime Tarandiga kodanikuühiskonna tugev löögirusikas europarlamendis ning võiksime saavutada olulisi muutusi nii Euroopa kui Eesti tasemel.

On suurepärane algus, et Indrek Tarandil on uuringute järgi juba hääled koos. Mina pean oma valijate innustamiseks veel tööd tegema. Iga parlamendierakond saab Euroopa Parlamendis kindlasti ühe koha. Minu meelest oleks parim kooseis järgmine (olgugi, et selle realiseerumine on üpris ebatoenäoline, kuna esinumbrid saavad uustulnukatest rohkem hääli):

Marju Lauristin -- Sotsiaaldemokraadid
Kaja Kallas -- Reformierakond
Anvar Samost -- IRL
Oudekki Loone -- Keskerakond
Indrek Tarand -- üksikkandidaat
Silver Meikar -- üksikkandidaat

Teflonminister Saarele terendab sotside juhi koht. Toompeal räägitakse, et temaga peab suhteid hoidma  (33)
07.november 2018 00:25
Valitsuse kõige ettevaatlikum minister Indrek Saar (45) on väga osavalt välja tulnud viimaste nädalate kriisidest. Talle ei jää miski külge.
Muudatused linnavolikogus: Savisaarest sai taas ametlikult liige, näiteks Rainer Vakra aga pakib asjad  (22)
11.september 2018 11:24
Tallinna linna valimiskomisjon otsustas taastada Edgar Savisaare linnavolikogu liikme volitused, teatas Raepress. Muudatused on ka sotside ridades.
Jüri Adams Facebooki sündroomist: valimiste välisrahaga mõjutamine hakkas juba Edgar Savisaarega  (32)
07.september 2018 18:00
Kui praegu kardetakse, et Facebooki kaudu saab mõjutada valimistulemusi, on varjatud raha kasutamine Eesti poliitikas märksa vanem teema.
Reformierakonna rahastamisskandaali "kangelane", pika kuritegeliku karjääriga Mairo Kiho on jälle kohtu all  (87)
25.august 2018 10:40
2012. aastal puhkenud Reformierakonna rahastamisskandaali üheks osaliseks oli tolleks ajaks kaheksa korda karistatud metsavaras Mairo Kiho. Sel neljapäeval oli ta uuesti kohtu all, seekord kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi.
Täiusliku Helen Sildna suured võlad  (46)
14.august 2018 19:47
Ta tundub ideaalne inimene. Kuni ühel päeval postitab Vaiko Eplik oma Facebooki seinal meemi, mis sama päeva õhtuks jõuab AK uudistesse.

Valev Kald 101

Marju Lauristin 102

Ivari Padar 103

Jevgeni Ossinovski 104

Marianne Mikko 105

Natalja Kitam 106

Hannes Hanso 107

Liina Raud 108

Eiki Nestor 109

Abdul Hamid Turay 110

Urve Palo 111

Randel Länts 112

Toomas Alatalu 113

Marko Kaasik 114

Kai Künnis-Beres 115

Darja Vorontsova 116

Imbi Paju 117

Tunne Kelam 118

Ene Ergma 119

Marko Mihkelson 120

Anvar Samost 121

Eerik-Niiles Kross 122

Yoko Alender 123

Mihhail Lotman 124

Liisa-Ly Pakosta 125

Tõnis Palts 126

Tarmo Kruusimäe 127

Linda Eichler 128

Mart Nutt 129

Edgar Savisaar 130

Jüri Ratas 131

Mihhail Stalnuhhin 132

Kadri Simson 133

Enn Eesmaa 134

Aadu Must 135

Priit Toobal 136

Aivar Riisalu 137

Kerstin-Oudekki Loone 138

Mailis Reps 139

Ester Tuiksoo 140

Yana Toom 141

Martin Helme 142

Mart Helme 143

Henn Põlluaas 144

Leili Utno 145

Jaak Madison 146

Andres Lillemäe 147

Maarika Pähklemäe 148

Heldur Paulson 149

Anti Poolamets 150

Merry Aart 151

Kaarel Jaak Roosaare 152

Paul Tammert 153

Andrus Ansip 154

Kaja Kallas 155

Urmas Paet 156

Igor Gräzin 157

Jürgen Ligi 158

Laine Randjärv 159

Vilja Savisaar-Toomast 160

Rait Maruste 161

Urve Tiidus 162

Aivar Sõerd 163

Margus Hanson 164

Arto Aas 165

Vello Leito 166

Hardo Aasmäe 167

Juku-Kalle Raid 168

Merle Jääger 169

Sven Sildnik 170

Emil Rutiku 171

Õie-Mari Aasmäe 172

Imre Mürk 173

Kristiina Ojuland 174

Krista Mulenok 175

Roman Ubakivi 176

Taira Aasa 177

Dmitri Silber 178

Olga Sõtnik 179

Jevgeni Krištafovitš 180

Lance Gareth Edward Boxall 181

Rene Kuulmann 182

Indrek Tarand 183

Tanel Talve 184

Svetlana Ivnitskaja 185

Andres Inn 186

Silver Meikar 187

Joeri Wiersma 188