ERISAADE | Kes elavad Repinski kulul? Jüri Ratas on Keskerakonna ja riigikogu juht, klaarigu see asi ära!
(164)
Keskerakonna liikme, riigikogulase Martin Repinski tankimised ja Lasnamäe korteri üürimine näitavad, et kuluhüvitiste süsteem pole terve ega tööta.
Eesti Ekspress on sel nädalal avaldanud järjest uusi vapustavaid teateid riigikogu liikme, keskerakondlase Martin Repisnki maksumaksjatele esitatud kuluarvete kohta. Küll tangib ta mõnetunniste vahedega suuri kütusekoguseid, küll üüris Lasnamäel korteri, kus uksekellale vastab tundmata isik. Delfi „Erisaate“ stuudios on need lood kirjutanud ajakirjanikud Urmas Jaagant ja Joosep Tiks, kes räägivad nii oma uurimistöö detailidest kui analüüsivad, miks on sellised asjad meie kõigi silme all ülepeakaela võimalikud. Kes peaks korra majja lööma, küsib saatejuht Raimo Poom.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud kirjeldasid kõigepealt kahe põhjaliku Martin Repisnki kuludest pajatava loo sündimist. Urmas Jaagant alustas kütusearvetest, mille on riigikogu rahva maksurahaga Repinskile kinni maksnud.
„See on huvitav lugu. Inimene on suurtes kogustes kulutanud kütust, et sõita enda sõnul Ida-Virumaa ja Tallinna vahet. Mõnes mõttes pole selles imelikku, sest rahvasaadikud peavadki ringi käima. Kuid need kütusekogused on ikka väga suured. Sealt jääb mulje, et on üritatud asju ikkagi peita või igal juhul on need asjad segased. Kilomeetreid võib inimene palju läbi sõita, kuid see võtab aega. See aeg, mida seal on kulutatud, ei klapi kulutatud kütuse kogustega,“ rääkis Jaagant.
Ta tõi näiteid. „Kõige lihtsam näide, mida ka loos välja tõin, on see, et mõnel juhul on kaks tankimist toimunud mõnetunnise vahega, kuid on füüsiliselt võimatu, et sama auto paak oleks tühjaks sõidetud. Repinski väidab, et tal on autosid mitu ja mõnikord on teda sõidutanud sõbrad, kelle auto paaki on täidetud. Sealt võivad mõned asjad tõsi olla, aga ta jätab mulje, et tal on jube palju sehkendamist nende asjadega,“ märkis ta.
Jaagant seletas, et uuritud kütusearved pärinevad 2021. aasta teisest poolest. „Koguste mõttes jäid igakuised kogused 800 diisliliitri juurde. Kui seda läbi arvutada, siis tuleks see ehk enam vähem kokku, kui iga kalendripäev sõita 250 kilomeetrit. Aga see tähendab iga päeva, ühtegi vaba päeva ei ole. See tähendaks iga päev kolm-neli tundi roolis olemist,“ märkis ajakirjanik.
Laiemalt koorub sellest Repinski loost taas tõdemus, et selliseid asju tehakse meie kõigi silme all, kuid iga kord teatab riigikogu, et midagi ei saagi teha ja kõik vastavat reeglitele. Tuuakse muudkui tšekke ja kõik makstakse kinnisilmi kinni.
Jaagant tõi esile, et osas asjades isegi ei tooda enam tšekke. „Kütusega on samamoodi, et neile antakse lihtsalt kütusekaart. Mingite tanklatega on tehtud lepingud ja vastavalt sellele saavad nad neid kasutada ja vastavalt tangitud kogusele see hüvitatakse teatud summa ulatuses.“
Ajakirjanik tegi sel teemal ka Repinskiga intervjuu ja meenutas, mis mulje jäi tal riigikogulase suhtumisest sellesse asja. „Minu jaoks jäi Repinskiga tehtud intervjuust kõlama tema nägemus, et kuna see raha on ette nähtud, siis ta ei saa aru, milles on probleem, kui see ära kulutatakse. Niikaua, kui seda üle ei kulutata. Kui ma väidan vastu, et küsimus on selles, kas sellest saab kasu tema isiklikult või keegi teine, siis ta väidab, et ei saa.“
Kuidas aga saab nii, et selle peale laiutatakse muudkui käsi? Äsja valiti riigikogu esimeheks tagasi Jüri Ratas, kes on ühtlasi Keskerakonna esimees – oleks tal tahtmist, saaks ta ju neid reegleid muutma hakata.
Urmas Jaagant seletas, et riigikogus väga ei taheta sellega tegeleda, sest ühtlasi võib see süsteem olla mõningaseks motivaatoriks üldse erakondadel inimesi riigikogusse kandideerima veenda. Kuid ta nõustus, et Ratas peaks asja selgemalt klaarima. „Jüri Ratase sõnad on need, et tema ei pea käima kedagi valvamas. Muidugi ei pea, aga tema on juht ja juht vastutab ka nende asjade eest, mille puhul ta ei tea, mis toimub. Oleme näinud korduvalt Eestiski juhtumeid, kus juhid on pidanud klaarima asju, mis on tehtud isegi enne nende juhiks saamist. Kui asi on saanud teatavaks, siis tuleb see ära klaarida,“ sõnas Jaagant.
See peaks olema ju Keskerakonnale eriti oluline, sest nende reiting on saanud Vladimir Putini Ukraina vastu alustatud sõja järel enim kannatada. Kui lastakse sellistel asjadel toimuda, siis pole ju lootust seda ümber pöörata?
Jaagant ütles esmalt, et tegelikult on Jüri Ratas talle teadaolevalt Repinskiga ikka mõned äkilised jutud maha pidanud. „Niipalju võib Jüri Ratase kaitseks öelda, et kui mõelda korraks selle peale, mida võinuks öelda eelmine keskerakonna juht Edgar Savisaar, siis oleks ta tõenäoliselt öelnud midagi sellist, et aga vaadake, mis teised teevad! Poleks juttu ka olnud hukka mõistmisest. Ratas pole kuidagi Repinskit kaitsnud. Ma saan aru, et on toimunud ka paar päris teravat vestlust. Omasid ta avalikult tümitama ei lähe. Kuid kaitsele asumist pole näinud ehk on olnud mitmeid edasisamme.“
„Aga tõsi, Keskerakonna probleemid tulevad sellest, et nad pole pikka aega tahtnud valida suunda. Nad on tahtnud olla vahepeal ja lõigata kasu ühest ja teisest. Nüüd maksab see kätte. Mõnes mõttes võib Keskerakonnale kaasa tunda, sest nende vanad varjud tekitavad olukorra, kus iga uus taoline juhtum kukutab nende maine tagasi sinna, kus ta varem oli. Küllap seal on palju muutunud, kuid see n-ö puhas aeg ei veni piisavalt pikaks, et oleks muutustes aru saada,“ sõnas Jaagant.
