"Venemaa sõjalise erioperatsiooni eesmärk on peatada igasugune sõda, mis võiks toimuda Ukraina territooriumil või mis võiks sealt alata," ütles Lavrov esmaspäeval Venemaa Londoni saatkonna vahendusel.
Taoline jabur ettekääne on Kremli värskeim õigustus president Vladimir Putini invasioonile Ukrainasse. Vene väed alustasid 24. veebruari varahommikul sõda, võttes raketirünnakutega sihikule peamised linnad üle kogu riigi, vahendab Business Insider.
Sõja alustamisest teatades ütles Putin, et taotleb Ukraina "denatsifitseerimist" - hoolimata tõsiasjast, et riigi demokraatlikult valitud president Volodõmõr Zelenskõi on juut.
Vene riigipea on püüdnud leida erinevaid õigustusi veresauna vallapäästmisele, väites muu seas alusetult, nagu oleks Ida-Ukraina aladel toime pandud genotsiid etniliste venelaste vastu.
Venemaa nimetab toimuvat "sõjaliseks erioperatsiooniks" ning keelustas riigisiseselt sõja kohta sõltumatu info jagamise, ähvardades teisitimõtlejaid kinnipidamise ja kuni 15-aastase vanglakaristusega.
Kuigi Putini väitel Vene väed tsiviilisikuid ei ründa, on need otsustanud valimatult pommitada mitmeid linnu. Tabamuse on saanud nii haiglad, koolid kui kortermajad ning hukkunud on sadu inimesi.
Ukraina ametnikud ja inimõigusorganisatsioonid on Venemaad süüdistanud sõjakuritegudes, nagu ka USA kõrged ametnikud. Välisminister Antony Blinken ütles, et USA on näinud "väga usaldusväärseid teateid tahtlike rünnakute kohta tsiviilisikute vastu, mis kujutavad endast sõjakuritegu".
Välisminister Lavrov teatas aga esmaspäeval, et Moskva on küll valmis läbirääkimisteks Kiieviga, ent jätkab sellegipoolest "sõjalist operatsiooni", sest ei saa "endale lubada Vene riiki ohustava infrastruktuuri säilitamist Ukrainas".
"[Ukraina] demilitariseerimine selles mõttes /.../ saab lõpule viidud," kuulutas Lavrov ajakirjanikele. "Isegi kui me sõlmime rahulepingu, peab see kindlasti sisaldama sellist klauslit."
"Oleme veendunud, et ajame õiget asja," lisas välisminister.
