Eva-Maria Liimets: nendest Ukraina linnadest, kus sõjategevus käib, on eestlaste evakueerimine praktiliselt võimatu

Eile jäid EL-i välisministrite kohtumisel Brüsselis mitme sanktsioonimeetme arutelud veel lahtiseks. Arutelud jätkuvad esmaspäeval, mil kohtuvad EL-i alalised esindajad, rääkis Liimets Delfile.

Eile kohtusid Brüsselis erakorraliselt Euroopa Liidu välisministrid. Nõupidamisele ühendus ka Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, kes andis sõja käigust ülevaate ning palus Euroopa Liidu liikmesriikidelt mitmesugust abi.

“Ukraina välisminister selgitas, kui tõsise ja laiapindse sõjalise rünnaku all on Ukraina ning et Venemaa eesmärk on Ukraina tänane demokraatlikult valitud võim eemaldada,” rääkis Liimets. “Ta tänas senise toetuse ja abi eest ning palus nii humanitaarabi kui ka kaitsejõulist abi.”

Mis tempos edeneb EL-i kolmas sanktsioonipakett, mis praeguseks juba ka välja hõigatud? “Reede õhtul kinnitasime teise paketi, kuhu lisati välisministrite poolt väga olulised Venemaa tipp-poliitikud,” rääkis Liimets. “Kõigis asjades konsensust liikmesriikide vahel tõesti pole. Euroopa Liidu alalised esindajad kohtuvad nende arutamiseks esmaspäeval.”

Eesti soov: peatada Vene kodanikele viisade jagamine kogu Schengeni ruumis

Eesti otsustas täna keelata Venemaa lennukitel oma õhuruumi sisenemise. Enne Eestit teatasid sellest otsusest ka Poola, Tšehhi ja Bulgaaria. Sisulise otsuse on laupäeva jooksul teinud ka Läti ja Leedu. “Meie vaates on muidugi oluline, et liikmesriikidelt tuleks selles osas koordineeritult otsus,” rääkis Liimets.

Sama tõdeb Liimets Venemaa kodanikele viisade väljastamise peatamise kohta, mida seni on teinud Läti ja Tšehhi. Liimetsa sõnul on oluline, et otsus tuleks kõigilt Schengeni riikidelt korraga, sest siis on asjal ka reaalne mõju.

"Kõigis bensiinijaamades olid suured rahvahulgad, söögist-joogist osteti neid tühjaks,"

Kas Eesti peatab viisade väljastamise ka juhul kui kõik Euroopa riigid sellega ei nõustu? “Selle üle ma siin praegu ei spekuleeri,” ütles Liimets.

Ukraina on palunud lääneriikidelt ka otsest abi oma õhuruumi turvamisel — miks on seda palvet keeruline täita? “Sellel me välisministrite tasandil pikalt ei peatunud, see on kaitseministrite küsimus,” ütles Liimets. “Oleme andnud Ukrainale relvaabi, kus ka eile sündisid uued otsused. Aga ühiselt õhutõrje süsteemidega aidata — see on poliitiliselt teine küsimus, mis ei ole praegu selle nurga alt arutlusel.”

Evakueerimine linnadest äärmiselt raske

Välisministeeriumi sõnul on 103 inimest praegu registreerinud lühiajalise viibimise Ukrainas ja enamus neist soovib koju tagasi pöörduda. Paraku on see nende puhul, kes just Lvivis ei paikne, äärmiselt keerukas.

“Nendest Ukraina linnadest, kus konkreetselt sõjategevus käib, on meil väga raske, praktiliselt võimatu inimesi evakueerida,” rääkis Liimets. “Sest oluline on, et inimesed püsivad turvaliselt varjendites.” Liimets lisas, et kui inimestel on võimalik linnadest lahkuda ja jõuda piirini, siis teisel pool piiri, näiteks Poolas on pagulasabi telgid väljas, kus saabujad koju organiseeritakse.

“Inimestel, kellel on võimalik Lvivi jõuda, siis buss väljub Eesti poole homme,” ütles Liimets. Täna said linnast viis eestlast lätlaste bussile hüpata.

“Püüame kõiki nõustada ja aidata — ellujäämine on kõige tähtsam ja liikumine pole sõdivates linnades võib-olla kõige õigem,” lisas Liimets.

Liimets, kes ise neljapäeva hommikul Kiievis ärkas ja kiiresti põgenemistee ette võtma pidi, tõdes, et juba toona, sõja esimestel tundidel, olid maanteed umbes.

“Sõitsime Kiievist välja umbes viis tundi, linnaliiklus oli umbes. Tegelikult oli terve tee umbes, kõik sõitsid lääne poole,” meenutas Liimets. Piirini jõudmine võttis 12 tundi aega, mis on ligi kaks korda pikem aeg kui normaaltingimustes kulunud oleks.

“Kõigis bensiinijaamades olid suured rahvahulgad, söögist-joogist osteti neid tühjaks,” rääkis Liimets. “Inimeste meeleolu oli rusuv.”

Välisministeerium sedastas rahvastikuregistri andmetele toetudes, et Ukrainas paikneb pikaajaliselt 1500 Eesti kodanikku ja halli passiga isikut.