Avaküsimusele vastates ütles Karis, et olukord on äärmiselt ärev ning Venemaa rünnak võib toimuda igal hetkel. „Vene väed on Ukraina piiridel kõrgendatud valmisolekus, enam kui 100 000 sõdurit,” ütles Karis. „Samal ajal toimuvad Valgevenes sõjaväeõppused.”

President rõhutas, et Balti riikidele ja ülejäänud NATO liikmetele praegu otsest ohtu pole. „Peamine mure puudutab Ukrainat, aga olukord mõjutab kogu Euroopat,” ütles Karis. Võimaliku sõjategevusega Eesti jaoks kerkivatest riskidest mainis ta küberrünnakuid ja rändesurvet.

Kui BBC ajakirjanik uuris, kas Valgevene piiril tekitatud kriis võib uuesti korduda, meenutas Karis, et samasuguseid meetodeid on lähiminevikus katsetatud ka varem, eeskätt Vene-Soome ja Vene-Norra piiril. Ta märkis, et Eestiski töötab ajutiselt palju Ukraina kodanikke, kes võivad kriisi ajal taotleda perede siiatoomist.

Karis kinnitas, et Eesti hindab väga Briti valitsuse otsust Tapal teenivate sõdurite arvu kahekordistada. Samal ajal peab ta vajalikuks ka diplomaatia jätkumist, mida näitavad ka Briti peaministri eesseisvad visiidid Euroopas ning Saksa kantsleri Olaf Scholzi käigud Kiievisse ja Moskvasse.

Küsimusele, kas NATO vägede Ukrainasse toomine võiks praeguses olukorras õli tulle valada, vastas Karis: „Praegu arvatavasti küll.” Ta lisas, et nii Eesti kui teised NATO riigid jätkavad sellegipoolest Ukrainale relvade ja muu sõjalise abi andmist.