Haridus- ja teadusministeerumi kriisijuht ütles Delfile, et testimise murekohtade tuvastamiseks korraldatakse seire: "Detsembris olid murekohtadeks testide tarne viibimine ja sellest tulenev puudus, aga see sai koostöös koolide ja koolipidajatega lahendatud."
Ministeerium tahab seirega teada eeskätt seda, kuidas on testimine korraldatud: kas seda tehakse valdavalt koolis või kodudes või mõlemas kohas. Uuritakse ka, kui tihedalt testitakse ning kui palju on neid, kes testimisega ei nõustu. Oluline on saada teada ka see, kui palju tuvastatakse nakatumisi just kiirtestimise kaudu.
Seiratakse ka õpilaste ja õpetajate vaimset tervist. "Selle tulemustest lähtuvalt ongi kontaktõpe on oluline," põhjendas Sannik ministeeriumi lähenemist. Tema sõnul näitavad erinevad uuringud, et kontaktõppe tagamine on vaimse tervise seisukohalt oluline.
"Sellest teadmisest lähtuvalt on see eesmärk ka püstitatud – et oleks võimalik tagada turvaline kontaktõpe ka praegustes oludes, kus viirus on oma tööd tegemas ja kus teadmatust on seetõttu palju," ütles kriisijuht.
Tõhustusdooside tegemine vajab turgutust
Õpetajate tõhustusdooside tegemine ei ole edenenud nii hästi, kui võiks. Kas siin on võimalik midagi enamat ära teha? Sannik: "Ma usun küll, alati on võimalik midagi rohkemat ära teha. Kõigepealt on oluline aru saada, mis on selle olukorra põhjus."
Ta tõi välja, et õpetajad ja haridustöötajad on üldiselt olnud vaktsineeritusega hästi hõlmatud ning et teadlikkus on töötajate seas olemas. "Miks on tõhustusdooside saamine pidurdunud ja ei tõuse piisavalt, on asi, mida kindlasti uurida ja mille kohta on oluline teavet saada." Sannik lisas, et on võimalik, et sel teemal tuleb eraldi arutelu.
Ministeeriumi esindaja sõnul on lastevanematel praegu kõige olulisem pidada silmas seda, et nad veenduksid vahetult enne laste kooli tagasiminekut, et neil ei esineks haigusnähte ja et nad korraldaksid testimise juba kodudes. "Seeläbi annaksid nad olulise panuse normaalse õppetegevuse jätkamisse ka järgmisel veerandil," ütles Sannik.
