Venemaa esindaja: Moskva ei luba mingil tingimusel NATO jõude Ukrainasse ja Gruusiasse paigutada

Moskva ei luba mingil tingimusel paigutada NATO infrastruktuuri Ukrainasse ega Gruusiasse, teatas Konstantin Gavrilov, Vene delegatsiooni juht Viini sõjalise julgeoleku ja relvastuskontrolli läbirääkimistel.

„Ma arvan, et jah. Või vastus tuleb hoopis teistsugune,” ütles Gavrilov saates „Solovjov Live” vastuseks sellesisulisele küsimusele, kinnitades, et Venemaa ei luba, et teda kõigutataks ja tema ettepanekuid eirataks, vahendab RIA Novosti.

Gavrilovi sõnul võivad pooled vastastikuse mõistmiseni jõuda hoolimata Washingtoni esmasest reaktsioonist.

„Ma arvan, et see oli esmane reaktsioon. [---] Esmane reaktsioon ootamatule otsusele need projektid esitada: nii lepingu kui ka kokkuleppe omad. Ma arvan, et NATO-s ja Washingtonis ikkagi mõistetakse suurepäraselt, millest jutt käib, ja antakse endale aru,” ütles Gavrilov.

Lääne tegevus, mis puudutab Venemaa julgeolekuküsimusi, ei jää edaspidi enam karistuseta, kuulutas Gavrilov.

„Rebane rohkem kanalasse ei roni, sest rebasemurdja asemele on juba kasvanud suur hundimurdja,” lausus Gavrilov.

Gavrilovi sõnul ootab Moskva oma ettepanekutele NATO ja USA vastust.

„Nad ei arva, et me blufime, aga püütakse (...) seda probleemi segaseks ajada. [---] Me ootame konkreetseid, reaalseid samme Venemaa murede hajutamiseks. Aeg on käes,” ütles Gavrilov.

Ultimaatumit tähtaja kohta ei ole, aga Moskva loodab, et mõistmine õnnestub saavutada kiiresti.

„Ja ma arvan, isegi reaalselt, et läbirääkimised algavad. [---] On juba olemas Juri Ušakovi (Venemaa presidendi abi – toim) kontaktid USA presidendi nõunikuga. Esinenud on nii Stoltenberg (NATO peasekretär Jens Stoltenberg – toim) kui ka Price (USA välisministeeriumi esindaja Ned Price – toim) – täiesti erinevad hinnangud. Aga nagu te mõistate, kokkulepete ja lepinguteni jõudmine armastab vaikust, ja on täiesti olemas võimalused midagi piisavalt ja reaalsete tähtaegadega edasi liigutada,” ütles Gavrilov.

Vene pool ei ole veel otsustanud, kuidas tegutseda, kui partnerid keelduvad ettepanekuid vastu võtmast, aga „kui ei jää muid argumente”, tuleb vastus sõjalis-tehniline, lisas Gavrilov.

Gavrilovi sõnul ei õnnestu Läänel Venemaad isoleerida.

„Nemad tahavad meid isoleerida, mitte meie neid. Aga see ei õnnestu neil,” ütles Gavrilov.

Gavrilovi sõnul äratavad Venemaa ettepanekud eurooplased ja ameeriklased üles ning need on suunatud olukorra stabiliseerimisele.

Venemaa välisministeerium avaldas 17. detsembril Washingtoniga sõlmida tahetava lepingu ja NATO-ga sõlmida tahetava kokkuleppe projektid, mis sisaldavad vastastikuseid julgeolekugarantiisid Euroopas, kesk- ja lühimaarakettide mittepaigutamist üksteise tabamisulatusse ning loobumist NATO edasisest laienemisest itta.