Biden räägib Putiniga Valge maja konverentsikeskusest ehk Situation Roomist. Äsja India-visiidilt naasnud Putin viibib oma Sotši residentsis. Tervitussõnadest on Vene pool avaldanud ka lühikesed videoklipid. Valge Maja teatas kaks tundi pärast kõneluste algust, et Biden peab järgmise telefonikõne Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia liidritega. Peagi pärast seda kuulutati kõnelused lõppenuks, vestlus kestis kaks tundi ja viis minutit.

USA presidendi kantselei tegi tund pärast kohtumist ka avalduse, kust küll kõneluste sisu kohta suuremat teada ei saa. “President Biden väljendas USA ja meie Euroopa liitlaste sügavat muret Venemaa vägede eskaleeriva tegevuse pärast Ukraina ümbruses ning ütles selgelt, et USA ja liitlased vastaksid sõjalisele eskalatsioonile jõuliselt majanduslike ja muude meetmetega,” teatab Valge Maja. “Mõlemad presidendid tegid oma meeskonnale ülesandeks [läbirääkimistel arutatu põhjal] jätkata ning USA tegutseb seejuures koordineeritult liitlaste ja partneritega. Presidendid arutasid ka USA-Vene dialoogi strateegilise stabiilsuse teemal. Eraldi vestlus puudutas lunavara, samuti ühist tegevust regionaalsete küsimuste lahendamiseks, näiteks Iraani puhul.”

Varem avaldatud info järgi pidi Biden hoiatama vestluspartnerit, et võimalik invasioon Ukrainasse tooks kaasa koordineeritud Lääne sanktsioonid. Portaal Bloomberg teatas teisipäeval, et Biden plaanib Vene invasiooni korral survestada Saksa uut valitsust blokeerima Nord Stream 2 gaasitoru projekti. USA meedias on spekuleeritud, et kõige karmima sammuna võiks valitsus blokeerida Venemaa juurdepääsu rahvusvahelisele info- ja maksesüsteemile SWIFT, lõigates riigi majanduse rahvusvahelisest pangandusest ära. Karmide sanktsioonidega ähvardas vahetult enne Bideni-Putini videokohtumist Venemaad ka EL-i nimel kõnelenud Ursula von der Leyen.
Vene presidendi kantselei foto kohtumise algusest

Venemaa on seni kinnitanud, et Ukrainat ei ole plaanis rünnata, ehkki riik olevat valmis sealtpoolt tulevateks “provokatsioonideks.” Samas on sõja võimalikkusest rääkima hakanud nii Vene massimeedia kui naaberriigi Valgevene president Aljaksandr Lukašenka, kelle sõnul ei jääks tema riik sellisest konfliktist kõrvale.

Putini seniste sõnavõttude põhjal ootab ta läänelt Ukrainaga tehtava sõjalise koostöö lõpetamist, samuti juriidiliselt siduvat lubadust, et NATO enam ida poole ei laiene. Kas ja milliseks kompromissiks pooled valmis on, peavad näitama tänased kõnelused.