Suunamuutus tuli pärast seda, kui USA ja mitmed teised kõnealused riigid tegid identsed avaldused, milles öeldi, et nad austavad ÜRO konventsiooni, mis nõuab, et diplomaadid ei sekkuks asukohariigi siseasjadesse, vahendab AFP.

Pärast tundide pikkust valitsuse istungit, mis oli sellele diplomaatilisele vastasseisule pühendatud, ütles Erdoğan, et suursaadikud said oma õppetunni ja on edaspidi hoolikamad.

„Meie kavatsus ei ole absoluutselt kriisi tekitamine, vaid oma au, oma uhkuse, oma suveräänsete õiguste kaitsmine,” ütles Erdoğan televisioonis üle kantud sõnavõtus.

Türgi liir tõusis ajaloolisest madalseisust selle peale taas välja.

Erdoğan ähvardas neljapäeval suursaadikuid ja kuulutas nad siis laupäeval televisioonis persona non grata’deks.

Diplomaatide sõnul oleks selline väljasaatmine olnud NATO liikmesriikide vahel pretsedenditu.

Kriis sai alguse sellest, kui USA, Saksamaa ja veel kaheksa riigi saatkonnad tegid eelmisel esmaspäeval ebatavalise ühisavalduse, milles kutsuti vabastama vangistatud filantroopi Osman Kavalat, kes on olnud ilma süüdimõistva otsuseta vahi all neli aastat.

Erdoğan süüdistab Kavalat 2013. aasta valitsusvastaste meeleavalduste finantseerimises ja seotuses temavastase riigipöördekatsega.

Erdoğani valitsemisajal peaministri ja presidendina on olnud mitmeid kriise ja leppimisi Türgi ja Lääne vahel. Analüütikute sõnul oleks aga suursaadikute väljasaatmine avanud seni sügavaima ja kestvaima lõhe.