Järgmine Saksa valitsus tuleb tõenäoliselt vasakliberaalne ja roheline. Mida tähendab see Euroopa-Vene suhetele ja Eestile?

Sakslased tahavad muutust, aga samal ajal ka Angela Merkeli kursi jätkamist, leiti Ekspress Meedia ajakirjanike jutusaates.

Delfi stuudios lahkasid Saksa koalitsioonikõneluste käiku valimisi Berliinist kajastanud Delfi reporter Karoliina Hussar ja Maalehe ajakirjanik Argo Ideon, vestlust suunas Kaarel Kressa.

Hussari mulje põhjal paistis nii Saksa inimestega tänaval vesteldes kui valimistulemustest välja üks fakt: sakslased tahavad muutust, aga ei ihalda revolutsiooni. „Tahetakse piisavalt turvalist alternatiivi,” märkis Hussar, kelle sõnul paistab sotside liider Olaf Scholz sellesse rolli ka sobivat.

Uue valitsuse võti on siiski liberaalide ja roheliste käes, kes peavad esmalt ületama oma erimeelsused. „Kui nad omavahel tülli lähevad, ei ole võimatu ka „suurt koalitsiooni” edasi teha,” märkis Ideon. Tema sõnul oleks selline lahendus siiski rahva seas ilmselt ebapopulaarne ja kaks väiksemat parteid on juba koostöötahet näidanud. „Rohelised on Saksamaal olnud juba mõnda aega pigem selline peavooluerakond ja ka varem valitsuses olnud,” lisas Ideon. „Neid ei peeta enam radikaalide kambaks, keda tavapoliitika ei eruta. Seevastu radikaalsemaid äärmusi esindanud erakonnad [vasakpoolne Linke ja parempoolne AfD] nendel valimistel selgelt kaotasid.”

Hussari sõnul oli nende valimiste üheks põhiteemaks kliima, mida näitab ka roheliste rekordiline häältesaak. „Migratsiooniteema ei tulnud selles valimisdebatis kuidagi esile,” märkis Hussar. „AfD rakendas valimisvankri pigem ette hoopis küsimuse, kuidas valitsus on hakkama saanud koroonaga.”

Ideon tõdes, et sama fenomeni on märgata ka Eesti valimistel. „Ühiskonnas suured teemad, millega valitsusel tuleb paratamatult tegeleda, ei paistagi valimiskampaanias eriti silma, vaid ilmuvad välja isikutevahelised vastandused või midagi muud, mis parajasti pealkirjades ja päevakorras,” ütles Ideon. „Ega Saksamaal ei ole ilmselt teistmoodi.”

Jutt jätkub sellega, kas Eesti (või Venemaa) huvides oleks pigem parempoolne või vasakpoolne kantsler ning kuidas hakkaks tõenäoline vasakliberaalne ja roheline koalitsioon mõjutama ülejäänud Euroopa poliitilisi trende.

„Kui otsida Armin Lascheti ja Olaf Scholzi taustast seda, kummal on olnud Eestiga rohkem kokkupuutepunkte, siis rahandusministrina on Scholz meie poliitikutega rohkem kokku puutunud kui Laschet, kes on tegutsenud pigem Lääne-Saksamaa poliitikas,” märkis Hussar. „Huvitav on jälgida rohelisi, kes oma kampaanias tugevalt vastandusid Nord Stream 2-le ja on öelnud, et Venemaale ja Hiina suhtes peaks karmimaid meetmeid võtma. Samas FDP juht Christian Lindner on siin teinud vahepeal soolot ja öelnud, et Venemaaga tuleks vahepeal dialoogi pidada.”