Merkel ja Zelenskõi kohtusid Kiievis viimast korda enne Merkeli ametist lahkumist pärast 16 aastat võimul olemist. Enne seda oli Merkel käinud Moskvas hüvastijätuvisiidil Venemaa presidendi Vladimir Putini juures, vahendab AFP.

„Meie vaatame seda projekti ainult läbi julgeolekuprisma ja peame seda Kremli ohtlikuks geopoliitiliseks relvaks,” ütles Zelenskõi ühisel pressikonverentsil Merkeliga.

Kuigi peamised riskid langevad Ukrainale, on see Zelenskõi sõnul ohtlik kogu Euroopale.

Merkel ütles, et Berliin nõustub Washingtoniga, et gaasi ei tohi kasutada geopoliitilise relvana.

„See taandub sellele, kas tuleb transiidilepingu pikendamine Ukrainaga – mida varem seda parem,” ütles Merkel, viidates 2024. aastal aeguvale Vene-Ukraina gaasitransiidi lepingule.

Kuigi gaasitoru ehitamine tekitas pingeid Saksamaa ja USA vahel, loobus Washington lõpuks sanktsioonidest.

Merkel püüdis eile Zelenskõile kinnitada, et Saksa-USA kokkulepe määrab kindlaks konkreetsed sanktsioonid, kui gaasi relvana kasutatakse.

Merkeli sõnul on need kohustused Saksamaa tulevastele valitsustele siduvad.

Merkel ütles ka, et arutas Vene-Ukraina gaasitransiidilepingu pikendamist Putiniga.

„Me tunneme erilist vastutust ja mõistame suurt muret, mida president Zelenskõi väljendas,” ütles Merkel. „Me võtame seda väga tõsiselt.”

Zelenskõi ütles aga, et kuigi ta arutas Merkeliga Vene-Ukraina gaasitransiidilepingu pikendamist, kuulis ta vaid väga üldiseid asju.

Merkel ütles ka, et on Kiievi ja Moskva vaheliste rahuläbirääkimiste vahendamise praeguse formaadi poolt, sest see on võimaldanud osapooltel omavahel rääkida ja ilma selleta poleks üldse mingit kontakti.

Samas tunnistas Merkel, et tulemused ei ole rahuldavad, sest Venemaa on konfliktis otsene osaline, mis õigustab Ukraina otsust, mitte rääkida otse separatistidega.

„Seetõttu oleme me olukorras, kus läbirääkimised jõuavad ringiga algusesse tagasi,” ütles Merkel.