„Ma pidin midagi tegema, ma järgisin oma südametunnistust. Kui sa oled riigis, kus sõjakurjategijaid ülistatakse, ei saa olla head tulevikku,” ütles Inzko, vahendab BBC News.

Bosnia serblaste poliitikud boikotivad riigi erinevaid rahvusi ühendavaid keskvõimuorganeid.

Eelmisel kuul kinnitas Haagi kohus Bosnia serblaste sõjaaegse juhi Ratko Mladići genotsiidis süüdimõistmise, aga mõned serblaste juhid peavad teda endiselt kangelaseks. Austria diplomaat Inzko leidis selle peale, et peab tegutsema.

Riigi kollektiivses presidentuuris serblasi esindav Milorad Dodik ütles, et ei aktsepteeri kriminaalkoodeksis tehtud muudatusi.

Dodik algatas petitsiooni, milles väidetakse, et Srebrenica veresaun ei olnud genotsiid. Samas võib selle eitamise eest nüüd maksimaalselt viieaastase vangistusega karistada.

Srebrenica veresaun oli kogu sõja kõige hullem kuritegu. Mladići juhitud väed tapsid umbes 8000 vangistatud moslemi meest ja poissi.

Dodik saab nüüd karistamise korral serblaste hulgas märtrit mängida.

Inzko, kelle ametiaeg on kohe lõppemas, end sellest segada ei lase.

„Neid reaktsioone oli oodata,” ütles Inzko. „Võib-olla tuleb lühikese aja jooksul rohkem grafitit. Aga võib-olla varsti on seda vähem või see kaob. Sel nädalal Srebrenicas üles pandud Ratko Mladići plakatid on juba kadunud.”

Rahulepingu järgi on ÜRO esindajal volitused poliitikuid vallandada ning suruda läbi või vetostada seadusi.

Bosnia serblaste ähvardus halvata parlamendi ja presidentuuri töö oleks kaalukam, kui need insitutsioonid ei oleks juba niigi rahvuste vahelise nääklemisega nõrgestatud.

Tõeline võim on Bosnia kahel poolautonoomsel regioonil, Serblaste Vabariigil (Republika Srpska) ning moslemite ja horvaatide Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonil (Federacija Bosne i Hercegovine).