Filipiinide sõjaväelennuk 85 inimesega pardal kukkus alla, vähemalt 29 inimest hukkus

Filipiinide sõjaväelennuk, mille pardal oli 85 inimest, kukkus alla, kui oli alustanud maandumist Lõuna-​Filipiinidel Jolo saare kohal.

AP teatab, et ellujäänuid on praeguse seisuga vähemalt 40. Hetkel on teada, et 19 inimest on hukkunud. Päästetööd jätkuvad. "Lennuk lendas maandumisrajast üle ning proovis uuesti kõrgemale tõusta, ent see ei õnnestunud," ütles Filipiinide sõjaväe ülem meediale.

Pardal viibinud inimesed olid enamjaolt sõdurid, keda viidi riigi lõunaosasse seal tegutsevate islamistlike terroriorganisatsioonidega võitlemiseks. AFP teatel oli suur osa sõduritest väljaõppe äsja lõpetanud.

Lennuk jõudis teenida vaid mõned kuud

Tegemist oli 1987. aastal valminud USA suurfirma Lockheed Martini C-130 Hercules lennumasinaga, mis veel tänavuse aasta alguses kuulus USA õhujõudude koosseisu. Lennuk anti alles 19. veebruaril Filipiinidele üle. Sõjalise abi raames sai saareriik ameeriklastelt selle ja teise samasuguse lennuki ostmiseks kolmandiku võrra soodustust.

"C-130 on end tõestanud lennumasin, mis näitas möödunud aastal võimekust viia COVID-19 tõttu vajalikke tarbeid üle kogu riigi," ütles USA Filipiinide saatkonna asjur John Law lennuki üleandmisel. "Loodame, et lennukist saab Filipiinidele kindel tööhobune paljudeks aastateks," lisas ta.

Filipiinide karmi käega juht sai lennuki ameeriklaste käsi väänates

Filipiine valitseb radikaalne populist Rodrigo Duterte, kes on rahvusvahelise kriminaalkohtu uurimise all. Ta on aastate jooksul kihutanud inimesi tapma narkokurjategijaid ning esinenud muude väljaütlemiste ja tegudega, mis on pannud osad USA poliitikud tegutsema sõjalise abi lõpetamise nimel. Vastavalt on kongressis ka eelnõusid esitatud, ent need pole kuhugi jõudnud.

15. veebruaril nõudis Duterte pressiesindaja Harry Roque USA-lt hoopis rohkem sõjalist abi. Ta nimetas senist toetust "peenrahaks" võrreldes sellega, mida saavad teised Aasia riigid. Sel hetkel jäi täna alla kukkunud lennuki üleandmiseni vaid neli päeva.

6. märtsil kirjutas Manila Times, et USA andiski nõudmistele järele. USA-Filipiinide koostöö on olnud ajalooliselt tihe, ent Duterte ajal on riik rohkem ka Hiinale-Venemaale silma teinud. Et USA geopoliitilises strateegias on tähelepanu Hiinale järjest suurenenud, soovitakse ka vaatamata inimõiguste rikkumistele koostööd jätkata, et kärpida oma suurima rivaali domineerimist Lõuna-Hiina merel. Selles on Filipiinid ameeriklaste jaoks Jaapani ja Taiwani kõrval tähtsad liitlased.

Veidi vähem kui kuu aega tagasi saatis USA president Joe Biden filipiinlastele tervituse nende iseseisvuspäeva puhul: