Jaani ja Lauri pöördusid presidendi poole: ABISe väljatöötamisse kaasati kõiki asjassepuutuvaid asutusi

EKRE häälekast vastupanust hoolimata jõudis isikuandmete koondamise seadus parlamendist läbi ning sealt omakorda presidendi lauale. Siseminister Kristian Jaani ning justiitsminister Maris Lauri astusid omapoolse sammu, millega eelnõu suunas toetust avaldada - nad saatsid riigipeale pöördumise.

Siiani peamiselt EKRE vastuseisu tõttu toppama jäänud isikuandmete koodamise seadus (ABIS) - mis puudutab isikuandmete kaitmise strukturaalset muutust - sai sise- ja justiitsministeeriumist ministrite pöördumise näol lisatõuke: Kristian Jaani (Keskerakond) ja Maris Lauri (Reformierakond) saatsid presidendile pöördumise. Kirjutises toonitati asjaolu, et asjassepuutuvad riigiasutused on andnud konkreetse eelnõu puhul kõik endast oleneva, tagamaks andmekogude koondamisel iga üksikisiku õiguse eraelu puutumatusele.

"Siseministeerium on ABISe seaduseelnõu väljatöötamisel kaasanud laiapõhjaliselt kõiki asjassepuutuvaid asutusi, sealhulgas justiitsministeeriumi, ning koos on jõutud ühtse arusaamani
isikuandmete töötlemise reeglites," märgiti pöördumises. "Kõik asutused on kogu ABISe seaduseelnõu koostamise ajal panustanud sellesse, et uue andmekogu loomine vastaks tänapäevastele tingimustele ning tasakaalustatult oleksid tagatud iga üksikisiku õigus eraelu puutumatusele ning teisalt avalik kord ja julgeolek, mis on meie ühine väärtus."

Ministeeriumid toonitasid, et analüüsid seadusemuudatuse õiguslike detailide lahendamiseks on alles pooleli - tellitud on uuringud, mille najal on justiitsministeeriumil plaanis novembris teha ettepanekud järgmistes küsimustes:

• milliseid isikuandmete töötlemise küsimusi tuleb reguleerida seaduses ning milliste küsimuste otsustamise ja millises ulatuses võib delegeerida määrusesse; samuti, millistest kriteeriumidest lähtudes tuleb neid küsimusi õigusloomes kaaluda (eriliiki isikuandmed, sealgulgas biomeetrilised ja terviseandmed; andmete kogumid; opt-in/opt-out võimalused ja muu sarnane);
• millistel juhtudel ja kuidas tohivad teised riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused - aga ka erasektor - saada juurdepääsu riigi andmekogus olevatele isikuandmetele ning millal võib neid sealt neile väljastada, et andmeid teisesel eesmärgil kasutada;
• milliste täiendavate põhimõtetega tuleb isikuandmete kaitse tagamiseks arvestada niinimetatud masspäringute, andmeladude ja -aitade puhul; millistel juhtudel ja millises ulatuses tohib seaduses piirata andmesubjekti õigusi; samuti, milliseid menetluslikke garantiisid tuleks sellistel juhtudel täiendavalt ette näha.

Pöördumises rõhutati, et jätkuvalt mängiks olulist rolli nii Vabariigi Presidendi, Riigikogu, õiguskantsleri kui ka kohtute roll, kel võimalus anda omapoolne hinnang sellele, kas täitevvõim on põhiseadusega seatud raamidest isikuandmete töötlemisel kinni pidanud. Lisaks on neil Jaani ja Lauri sõnul võimalik aidata saavutada õiget tasakaalu isiku privaatsuse, digiriigi arengu ja riigi ülesannete eesmärgipärase täitmise vahel.

Üldiselt peetakse kodanike usaldust riigiasutuste suunas üsnagi kõrgeks ning sellist olukorda soovitakse näha ka tulevikus. Selleks on tarvis aga pidevalt areneda.

"Kuigi inimeste usaldus riigi vastu andmete hoidmisel on suur, peab riik olema valvas ja arvestama, et see krediit ei ole ammendamatu," nenditi pöördumises. "Ühiskonnas kokku lepitud ja seadusena sätestatud reeglid vajavad pidevat ülevaatamist ja kaasajastamist, et vastata tehnoloogia kiirele arengule ja muutuvale keskkonnale."

Taustast

Riigikogu võttis 15. juunil vastu biomeetriliste isikuandmete ühte andmebaasi koondamise ehk ABIS-e seaduse. Selle poolt hääletas 56 riigikogu liiget, vastu oli aga 38.

Andmekogu ABIS loomise peamiseks eesmärgiks on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed.

Lisaks soovitakse kasutada erinevates infosüsteemides ühtset tarkvara ja teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Biomeetriliste andmete koondamine ühte riiklikusse andmekogusse võimaldab tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine.

Möödunud nädalal suhtles president Kaljulaid päev peale parlamendis seaduse vastuvõtmist opositsiooni murekohti esindava Martin Helmega, kellega arutleti vastuseisjate argumentide üle.

Presidendil on otsuse vastuvõtmiseks aega nädala keskpaigani.