ERISAADE | Estonia teatri juht lükkab ümber juurdeehituse vastu seatud argumendid: ooperiteatri mere äärde ehitamine ei ole hea mõte

Eile rääkis Tallinna strateegiakeskuse juhtivekspert Ignar Fjuk Delfile, et on vastu Estonia juurdeehitusele praegu plaanitaval kujul, tuues välja üheksa vastuargumenti. Tänases “Erisaates” räägime neist argumentidest Estonia peadirektori Ott Maateniga, kes usub, et leiab lahenduse muinsuskaitselistele muredele ja põhjendab, miks ei kõlba teater näiteks Lasnamäele.

Eile avaldas riigikogu kultuurikomisjon, et toetab nelja kultuuriobjekti rahastamist. Nende seas on ka Estonia teatri juurdeehitus. Projektide toetused ei ole veel kinnitatud, ees ootab hääletus riigikogu suures saalis.

Praegu plaanitav lahendus näeb välja selline, et Pärnu maantee poolsele küljele ehitataks suur ooperiteatri saal, mis mahutab 1200 pealtvaatajat. Fjuk leiab aga, et ooperimaja peaks asuma hoopis mere kaldal.

Estonia juht ei pea aga ooperimaja ehitamist merekaldale realistlikuks, arvestades, et teatrihooaeg kestab septembrist jaanipäevani, mil valdavalt ei ole ilmad Eestis üldiselt soojad. Maaten leiab, et kultuurinautleja tahab teatrisse saabuda mugavalt, mitte külma tuult trotsides. Just selline on ilm valdavalt teatrihooajal mere ääres, sõnab Maaten..

“Kui raha ei oleks küsimus, siis ikkagi oleks ooperiteatrile kõige parem koht Tallinnas südalinn,” sõnab Maaten. Ta ei soovi, et rahvusooperit tükeldataks ega saadetaks kesklinnast eemale. Ta peab oluliseks säilitada ajalooline asukoht, liidestades selle vana hoonega.

Estonia maja autentsuse säilitamine

Ignar Fjuk leidis ühe vastuargumendina, et Estonia maja on ajaloo- ja ehitusmälestis tervikuna ja sestap ei peaks sinna uut hoonet külge pookima.

Maaten ütleb, et Estonia hoone on sündinud, põlenud, hävinud, seda on taastatud ja nii on selles palju erinevaid mosaiigi komponente. Et Pärnu maantee poolne fassaad on üles ehitatud pärast II maailmasõda, on see Maateni hinnangul ainuvõimalik külg, kuhu võiks juurdeehitust teha.

Fjuk tõi välja, et maapõues, kuhu tahetakse luua ka juurdeehituse üks osa, on peidus arheoloogilise väärtusega endised kindlustusrajatised – poolbastioni ja vallikraavi tugimüürid.

Teatri juurdeehituse eskiisid valmisid aga juba veebruaris, mil Maaten hakkas juurdeehitusest rääkima nii riikliku kui ka Tallinna muinsuskaitseametitega ning linnaplaneerijatega, et tutvustada ehituse mahtu. Joonistega ei mindud detailidesse, sest Maateni sõnul oli teada, et ametnikud hakkavad sellele muudatusettepanekuid tegema.

Niisiis ei ole Maateni sõnul Estonial soovi luua uusi ruume sügavale maa alla, sest ka Tallinna muinsuskaitseamet andis teatrile vihje mitte sinna ruume planeerida.

Kas siis uus ehitis ei segaks ajaloolisi ja arheoloogilisi müüre?

“Mingis osas segab, sest on üks müüriosa, mis tuleks pealava alla,” tõdes Maaten, kuid lisas, et üks võimalus oleks läbi kaevatud bastione eksponeerida läbi klaaspõranda, nagu on tehtud Vabaduse väljakul. Ta on optimistlik, et suudetakse leida selline lahendus, mis kõigile sobib.

Kohviku ja skulptuuride säilitamine

Maaten ei muretse sellepärast, et loodav ehitis rikuks ära idee pargist kui linnaruumist. Tema sõnul veedavad inimesed küll palju aega pargi selles osas, mida kaunistab keskne ristumistee, kuid ala, kuhu võiks kerkida uus ooperisaal, on valdavalt inimtühi.

Fjuk on välja toonud ka mure skulptuuridega. Nimelt seisab praegu Estonia maja taga 1905. aasta revolutsioonile pühendatud monument ning lähedale tahetakse püstitada ka skulptuur, mis pühendatud president Konstantin Pätsile.

Maaten ütleb, et Estonia eskiisilahenduse autor on arhitektuuribüroo Ansambel, mis tegi ka Pätsi skulptuuri lahenduse, mistap on sealgi kompromissi leidmine võimalik. Veelgi enam: arhitektuuribüroo on kuju asukohta korrigeerinud vastavalt Estonia juurdeehitusele, kinnitas Maaten. Mis puudutab 1905. aasta revolutsioonile pühendatud kuju, siis see ei tohiks Maateni sõnul ehitusele ette jääda.

Fjuk tõi veel välja, et Tammsaare parki loodud kohvik jääks tulevase ooperimaja sissekäigu poole, mis ei ole tema hinnangul paslik.

Maaten nendib, et kohviku ja sissepääsu vaheline ala võib jääda ahtaks, kuid ei pea seda piisavaks põhjuseks, miks juurdeehitusele pidurit tõmmata.

Mis saab ooperist, aga ka balletist siis, kui uut ja sobilikku saali Estoniale ei tule? Kui realistlikuks stsenaariumiks peab Maaten uue saali valmimist? Sellest tuleb juttu Delfi “Erisaates”.