Helsingi piirkonnas on 40% koroonahaigetest võõrkeelsed: eesti, somaali, kurdi, araabia. Ravipiirkonna juht pakub nende esimesena vaktsineerimist

Helsingi piirkonnas on juba 40% kõigist koroonaviirusega nakatunutest võõrkeelsed. Välismaa taustaga inimeste elupiirkondades on nakatumisjuhtumeid keskmisest kümme korda rohkem, kirjutab Helsingin Sanomat.

Võõrkeelste osakaal nakatumistest on kasvanud juba 40 protsendini Soome pealinnapiirkonna kõigist nakatumistest. Seetõttu pakub Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna (HUS) tegevjuht Juha Tuominen välismaa taustaga inimeste hulgas populaarsete elupiirkondade vaktsineerimisjärjekorras etteotsa toomist.

„Siin on põhjust mõelda, et vaktsiinivoog peaks kulgema sedakaudu, et see tabaks kõigepealt neid, kellel on risk suurem,” ütles Tuominen.

Seni on Soomes otsustatud jagada defitsiitseid vaktsiine võrdselt üle riigi teatud ea ja riskigrupiga seotud kriteeriumide järgi.

Tuominen tegi juba aasta alguses ettepaneku, et vaktsiine tuleks suunata suhteliselt rohkem HUS-i piirkonda, kus nakatumisnäitaja on suurem.

Nüüd peab Tuominen täielikult põhjendatuks, et vaktsiine tuleks suunata rohkem Helsingi piirkonna võõrkeelsete hulgas populaarsetesse elupiirkondadesse.

Kümnekordne nakatumisnäitaja on Soome pealinnapiirkonnas eeskätt raudtee ääres Helsingist Kesk-Uusimaa suunas ja metrooliini ääres Ida-Helsingi suunas.

Tuomineni sõnul käib jutt pealinnapiirkonna suurimatest võõrkeelsete gruppidest. Keeltena nimetab ta eesti, somaali, kurdi ja araabia.

„Näeme pidevalt, et haigus paneb proovile haavatavas positsioonis olevaid gruppe, kes elavad tihedalt koos ja kelle töö on teenindusametites,” ütles Tuominen.

Vaktsineerimisjärjekorra muutmine töötaks Tuomineni sõnul just elupiirkondade kaupa. Eelisjärjekorra saaks seega mitte võõrkeelsuse, vaid elukoha alusel.

„Kas praegune riskigruppide määratlus on piisav? Ma pean keeruliseks määratleda siin keeletausta alusel, aga elukohaga seotud vaatepunkti alusel võiksime tegutseda,” ütles Tuominen.

Võõrkeelsete suurem osakaal haigestunutest ilmneb ka HUS-i haiglates. Tuominen rõhutas, et HUS-is mõeldakse seda asja tervishoiueetika seisukohalt. Haiguse suurem levik viib ka keskmisest suurema haiglasse sattumise ja tõsiste olukordadeni.

„Nad satuvad haiglasse ja ka intensiivravile ja on ka surmarisk ja pikaajalised pikale veninud haigusest tulenevad probleemid,” ütles Tuominen.