Arktika merejää on tänavu sulanud väiksuselt teise ulatuseni

Arktiline merejää jõudis oma minimaalse ulatuseni aasta lõikes ja kahanes väiksuselt teise ulatuseni pärast arvepidamise algust 1978. aastal.

Arktika merejää sulas 15. septembriks 3,74 miljoni ruutkilomeetrini, teatas USA Boulderis asuva Colorado ülikooli Riiklik Lume- ja Jääandmete Keskus (NSIDC) eile. See on vaid 135 000 ruutkilomeetrit suurem kui 2012. aastal registreeritud kõigi aegade väikseim ulatus, vahendab CNN.

„See ütleb meile seda, et Arktika ookean on hooajaliselt jäävaba Arktika ookeani trajektooril ja see aasta on järjekordne nael kirstus,” ütles NSIDC direktor Mark Serreze CNN-ile. „14 väikseimat merejää ulatust on olnud viimasel 14 aastal. Midagi pole paremaks muutunud ja ei ole märke taastumisest. Me oleme uues Arktikas, milleski, mida ei ei ole varem näinud.”

Arktika merejää jõuab tavaliselt oma minimaalse ulatuseni septembri keskpaigaks. Kui sama trajektoor jätkub, nagu Serreze’i sõnul kõige tõenäolisemalt juhtub, ei pruugi Arktikas lõpuks suve lõpus enam merejääd olla.

See kujutab endast ohtu ookeani ökosüsteemidele alates fütoplanktonist kuni tippkiskjateni nagu jääkarud ja hülged, kes sõltuvad toidu hankimisel jääst.

„Sellel hakkavad olema suured mõjud kohalikele mere ja maismaa elukeskkondadele. Vähema merejääga suureneb fütoplanktoni õitsemine, aga sellised loomad nagu jääkarud kaotavad oma kodu,” ütles Serreze.

„Kui me saame selle hooajalise jäävaba oleku, hakkame me nägema ka seda, et Arktika muutub palju olulisemaks igasugustes geopoliitilistes küsimustes nagu laevateed,” lisas Serreze.

Arktika sulamine on järjekordne selge märk ülemaailmse soojenemise kohta ja seda põhjustasid osaliselt ligi 40-kraadised kuumalained juunis Siberis ja tohutud metsapõlengud USA lääneosas.

„Näib, et 2020. aasta läheb ajalukku kui aasta, kui lõpeb igasugune usutav kliimamuutuse eitamine. Igas üksikus sündmuses saab süüdistada ilma, pannes selle kõik kokku kuumalainete, tulekahjude, orkaanide ja troopiliste tormidega, ütleb loodus meile midagi,” rääkis Serreze. „Need oleme meie. Need oleme täielikult meie. Meie kuumalained muutuvad kuumemaks, külmalained ei ole nii külmad. Nagu Pogo ütles, me oleme kohtunud vaenlasega ja see on meie ise.”