Ilmar Raag: planeeritaval kriisireservil tekib ressursside tõttu kaitseväega sõda
Siseminister Mart Helme kommenteeris eile ERRile, et kriisireservi läheb vaja, kuna kaitseliitlased ei saa elutähtsate objektide kaitsmisega hakkama. Filmistsenarist ning Toompea malevkonna pealik Ilmar Raag leiab, et kaitseliidu väljaõpet saaks mitmekesistada ning seni pole nad ülesannete täitmisega jänni jäänud.
“Saan küll kriisireservi loomise mõtte pealispinnast aru. Nii, nagu mina sellest asjast aru saan, tähendab see valmisolekut eelkõige reageerida hübriidohtudele,” ütles Raag. “Iseküsimus on, mis vahendeid selleks kasutada. Kaitseväge ei saa kasutada juriidilises mõttes rahuajal, aga Ukraina kogemusel arenes kriis suuremas osas just juriidilises mõttes sõjaeelses seisundis, kui konventsionaalset vastast tankide ja kahuritega ei tekkinud,” lisas ta.
Raagi väitel on peamine küsimus, kuidas riik taolises olukorras peaks reageerima. “Nii-öelda sõjaväestatud politsei on laias maailmas levinud ühe võimaliku vastusena.” Probleemkoht seisab tõigas, et Eestis on üleüldse inimesi vähe. “Kui samal ajal räägitakse kaitseväe reservi kasvatamisest ja siis tekitatakse veel mingi uus reserv, siis täiesti loomulikult tekib sõda ressursside pärast.
Kaitseliit on Raagi hinnangul olnud varem lahendus, kuidas leida riigi vaates odavad reservi. “Kas kaitseliit saab hakkama või mitte, sõltub sellest, milliseid ülesandeid neile antakse ja missugust väljaõpet pakutakse. Kui kaitseliidule antaks sama raha, mida plaanitakse uuele reservile, oleks meil täiesti teine kaitseliit,” rääkis ta. “Mina olen aru saanud, seda eriti kaitseliidu ülema Riho Ühtegi nägemuste põhjal, et meie kaitseliit peab olema iseenesest valmis reageerima kogu konflikti spektri ulatuses. See tähendab kõige tavalisemast tsiviilprobleemist kuni selleni, et tegutsetakse vastase tagalas tema okupeeritud territooriumil,” kirjeldas Raag. “Tõsi, meie väljaõpe on seni olnud konventsionaalse sõja keskne. Nüüd on küsimus, kas sama väljaõpet võiks mitmekesistada või teistsugusemaks teha,” lisas ta.
Varasemad kriisid Eestis on Raagi väitel näidanud, et kaitseliit saab ka tavapärasest pisut teistsuguste ülesannete täitmisega hakkama. “Näiteks nagu koroonaviiruse ajal. Kahe nädalaga kasvatati arvestatav hulk kaitseliitlasi, kes oleks olnud nõus minema politseiga patrullima nii, nagu nad läksid väikese lisaväljaõppega piirile appi. Koostöö politseiga hakkas juba sujuma ning lõpuks oli politsei- ja piirivalveamet rahul,” kõneles Raag.
