USA sõjaväelaste, Punase Risti vabatahtlike ja misjonäridena esinevad netisulid suudavad ohvritelt välja petta pea kogu nende vara
Ränik tõi välja, et kuu lõikes pöördub veebikonstaablite poole hinnanguliselt üks kuni kolm ohvrit, kuid vahel tuleb avaldusi politseile ka otse. Sihtgrupp on üldiselt 40+ vanuses üksikud naisterahvad, keda kelmid meelitavad rahakotiraudu avama järjepideva ja oskusliku suhtlusega.
Veebikonstaabel rääkis, et kelmid esinevad enamasti USA sõjaväelasena, kes töötab kuskil ohtlikus riigis, vahel ka sõjaväe arstina; vabatahtliku arstina Punase Risti juures, misjonäri, laevakapteni või advokaadina. "Edu tagab neile see, et sellist laadi kelmus toimib organiseeritud küberkuritegevusena - teadaolevalt võivad isegi mitmed kelmid töötada ühise eesmärgi nimel," ütles Ränik.
Eelmisel nädalal alustas politsei kriminaalmenetlust juhtumi suhtes, kus USA sõjaväelasena esinenud mees pettis sotsiaalmeedias Saaremaa naiselt välja 7700 eurot. Kuressaare politseijaoskonna juhtivuurija Priit Sepp nentis, et taoline pettus on suure tõenäosusega organiseeritud tegevus välismaalt. Saaremaal ja ka üle Eestis on seesuguseid kelmusid registreeritud mitu.
Värvikad abipalved
Kelmid petavad ohvritelt suuri summasid välja oskuslikult ja tihtipeale üsna värvikalt kirja pandud abipalvetega. Näiteks tõi Ränik loo väidetavast laevakaptenist, kes merel seilates piraadilaeva vangi satub ning täbarast olukorrast pääsemiseks raha vajab. "Väidetav laevakapten suhtleb juba mitmeid nädalaid eestlasest naisterahvaga, kellele kirjutab oma palavast armastusest. Ühtlasi on ta varasemalt väitnud, et ta on Eestis käinud ning tahaks pensionipõlves Tallinnas elada. Selleks leitakse veebist mingid suvalised Tallinna pildid, mida enda puhkusefotode pähe esitatakse. Nüüd on merel situatsioon selline, et järel sõidab piraadilaev ning neil on vaja järsku saata kogu meeskonna väärtuslikud esemed kuhugi turvalisesse kohta ning laevakapten pakub oma uuele kirjasõbrale, et ta võiks ju need asjad enda juurde hoiule võtta." Nii tuleb heausklikul kirjasõbral laevakaptenile saata raha transpordikuludeks, tollitasudeks jms. "Tegelikult ütleb loogika juba, et kui piraatide laev merel on järele jõudmas, siis ilmselt ei ole eriti aega sellisteks asjatoimetusteks," nentis veebikonstaabel.
Endine veebikonstaabel Maarja Punak ütles lisaks, et kelmide tekitatav kahju on suur. Eestis on olnud juhtumeid, kus ohver on müünud maha peaaegu kogu oma vara, et see siis saata kelmile näiteks ühise maja ostmiseks.
"Minule on viimase poole aasta jooksul kirjutanud mitmed naised, kelle usaldust üritatakse võita sellega, et mees väidab olevat end sõdur ning selleks, et ta saaks tulla siia külla, tuleb temal kui tüdruksõbral küsida mehe üksuse juhilt kirjalikku luba. Ehk sellega üritatakse näidata, nagu mees oleks valmis nende suhet kõikidele avalikult kuulutama," selgitas Punak kelmide kavalust. Õnneks on koroona-aeg aidanud sellisele skeemile pidurit tõmmata.
Kuidas end netisulide eest kaitsta?
Veebikonstaabel rõhutas, et võõrastega suhtlemisel on oluline jääda infokriitiliseks ja mõista, et sotsiaalmeedia anonüümseid kasutusviise kasutatakse vahel ka kurjasti ära - kasutajanimi ja -pilt ei pruugi kokku langeda päris isikuga. "Samuti ei pruugi kokku langeda isiku jutt ja tema kavatsused. Ohumärgid on näiteks armastuse või kiindumuse väljendamise sisuliselt võhivõõrale, raha küsimine ja päranduse pakkumine," ütles Ränik.
Kuna kelmide üks tööliin hõlmab ka potentsiaalsete ohvrite otsimist, siis tuleb sõbralike võõraste tutvumispalvetesse ettevaatlikkusega suhtuda. "Oletame, et olen tubli keskealine või vanem sotsiaalmeediakasutaja ning ei võta sõbraks välismaiste nimedega suvalisi inimesi, kuid minu sõbralistis on üks selline lahke eestlane - meil igaühel on vähemalt üks selline sõber sõbralistis -, kellel on väga kirju sõbralist. Probleem seisneb selles, et sellises sõbralistis on tõenäoliselt ka profiilid, mida kasutataksegi sotsiaalmeedias sobivate ohvrite leidmiseks ning ühe minu lahke sõbra kaudu on võimalik tema sõbralisti kaudu jõuda minuni,"selgitas Ränik. Ta tõi välja, et on olnud mitmeid juhtumeid, kus kelmid on potentsiaalse ohvriga suhtlust alustades viidanud just ühistele sõpradele. Lisaks sotsiaalmeediale otsivad petturid kontakti ka e-posti teel.
Ränik nentis, et seesugused pettused on ülemaailmne probleem ja ka Eesti pole nendest puutumata jäänud. Küll aga on viimastel aastatel tehtud teavitustöö vilja kandnud ja pöördumine sellistel teemadel vähenenud. "Inimesed pöörduvad tihti pigem igaks juhuks kontrollivas stiilis, kuna neil on tekkinud mõned kahtlused," ütles veebikonstaabel.
