President Alexander Van der Bellen nimetas ajutiseks kantsleri kohusetäitjaks senise asekantsleri Hartwig Lögeri, vahendab BBC News.

Van der Bellen ütles telepöördumises, et põhiseaduse järgi peavad kõik ametikohad olema täidetud ka üleminekuperioodil, ning palus, et mõned ministrid jääksid ametisse, kuni leitakse ajutised kohusetäitjad.

Kurzi paremtsentristliku Austria Rahvapartei (ÖVP) liige Löger ja rahandusminister jäävad ametisse, kuni nimetatakse ametisse ajutine üleminekuvalitsus, mis tegutseb kuni septembris oodata olevate ennetähtaegsete parlamendivalimisteni.

Löger nimetati asekantsleriks alles hiljuti pärast seda, kui astus tagasi FPÖ tollane juht Heinz-Christian Strache, kelle kohta avaldati video, milles ta pakkus väidetavale Vene oligarhi sugulasele riigihangete lepinguid vastutasuks oma erakonna rahalise toetamise eest. Pärast seda lagunes ÖVP ja FPÖ koalitsioon.

Ametlikult lõpetab Austria senine valitsus tegevuse kohaliku aja järgi täna kell 11.30.

Kurz on esimene liidukantsler Austria Teise maailmasõja järgses ajaloos, kes on usaldushääletuse kaotanud. 2017. aastal 31-aastaselt ametisse astudes oli ta maailma noorim riigijuht.

Opositsioonierakonnad tegid ettepaneku kaheks usaldushääletuseks: üheks Kurzi vastu ja teiseks kogu valitsuse vastu.

Lihthäälteenamusega umbusaldamist toetasid SPÖ, millel on 183-kohalises parlamendis 52 kohta, ja FPÖ, millel on 51 kohta.

Kurzi ja tema valitsuse vastu hääletas ka vasakroheline erakond Jetzt, aga liberaalne Neos toetas Kurzi, et vältida ebastabiilsust.

Kurzi ÖVP tugev tulemus pühapäevastel Euroopa Parlamendi valimistel (35-protsendine toetus) ei olnud piisav tema päästmiseks.

Pärast hääletust lubas Kurz ajutisele valitsusele toetust ja kinnitas, et ÖVP oli taganud Austrias stabiilsuse.

Kurzi vastu hääletanud erakonnad leidsid aga, et ta peab osa süüst koalitsiooni lagunemise eest oma õlule võtma. SPÖ sõnul ei oleks ta tohtinud FPÖ-ga üldse koalitsiooni minna.