1. Valimised võideti ajalooliselt väikese häälte osakaaluga.
Valimised võitnud sotsiaaldemokraadid (SDP) sai vaid 17,7 protsenti häältest. Kunagi varem iseseisva Soome ajaloos ei ole valimiste võitja saanud alla 20 protsendi häältest.
See annab tunnistust Soome parteimaastiku üha suuremast killustumisest. Valimistel ei olnud ühtki selget võitjat, mis raskendab märkimisväärselt koalitsiooniläbirääkimisi.
2. Kunagi varem ei ole koalitsioonierakonnad valimistel nii palju parlamendikohti kaotanud.
Koalitsioonierakonnad kaotasid kokku Eduskuntas 34 kohta. Senine rekord kuulus Mauno Koivisto aastatel 1968-1970 võimul olnud vähemusvalitsusele, mis kaotas valimistel 20 kohta.
Valitsuserakondade toetuse kao eest vastutavad täielikult Keskerakond ja Sinine Tulevik. Koonderakond sai aga ühe koha juurde. Keskerakond kaotas 18 kohta ja sinised jäid Eduskuntast üldse välja.
3. Kolme suurema erakonna toetus oli ühe protsendipunkti sees.
Valimistel kolmandaks tulnud Koonderakonna kaotus valimiste võitjale SDP-le oli vaid 0,7 protsenti. Nende vahele mahtusid veel Põlissoomlased, kes kaotasid SDP-le 0,2 protsendiga.
Nii saab SDP uues Eduskuntas 40, Põlissoomlased 39 ja Koonderakond 38 kohta.
4. Keskerakonna valimistulemus oli viimase saja aasta halvim.
2000. aastatel kolmed valimised võitnud Keskerakonnal õnnestus seekord saada vaid 31 kohta. Sellest halvem oli Keskerakonna tulemus viimati 1917. aastal, kui erakond sai 26 kohta.
Halvasti läks Keskerakonnal ka 1970. aastatel, kui saadi 35-36 kohta.
5. Valimisaktiivsus oli suurim pärast 1991. aastat.
Valimisaktiivsus tõusis 72 protsendini, mis on pea sama suur kui 1991. aastal, kui see oli 72,1 protsenti. Eelmistel valimistel osales 70,1 protsenti valimisõiguslikest.
