Pärnu politsei: linnas omavolitseva noortekamba puhul pole oluline karistamine, vaid kahju heastamine

Pärnu politseijaoskonna piirkonnavanem Karin Uibo kirjutab, et Pärnus varguste ja ülbitsemisega kurikuulsaks saanud noortekampa ei tohiks pättideks ja varasteks sildistada, sest see võib nende halba käitumist hoopis hoogustada. Keskenduma peaks aga nn "taastavale õigusele", ehk karistamise asemel panna noored ise kahju heastama, näiteks lõhutud asju parandama. Samas on politseil vajadusel tagataskus ka karmimad meetodid.

Selles seltskonnas on neli-viis püsiliiget ja nende vanus on alla 14 aasta ehk tegemist on seaduse mõistes süüvõimetute noortega. Nende tegevused Pärnumaal on juba pikemat aega olnud murekohaks paljudele kogukonnaliikmetele. Selliste noortega tuleb kindlasti tegeleda ja neid ei tohi jätta tähelepanuta. Kindlasti ei saa seda teha aga politsei üksinda ja selleks olemegi kaasanud kõikvõimalikud partnerid. Meie omavaheline infovahetus on kiire ja hea, üheskoos püüame olukorda lahendada ning leida võimalused, mis neid noori jälle õigele teele suunaks.

Tegemist on alaealistega, kellel on sotsiaalsed probleemid. Alaealiste probleemid saavad tihti alguse muredest kodus, kuid on ka neid noori, kelle teod on ajendatud kambavaimust. Neil noortel on kindlasti koht, kus olla, aga mõne eest hoolitseb omavalitsus.

Noortega tegelevad praegu aktiivselt politsei kui ka kohalik omavalitsus. Lisaks on kaasatud koolid, sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakond ja kohus. Kuigi politsei esmane eesmärk ei ole karistada, tuleb noorteni siiski viia teadmine, et igal teol on tagajärg ja tehtu eest tuleb vastutada.

Ühiskond ootab karistust

Alaealiste karistusõiguses on leitud, et karistuse mõju kuritegevuse vähendamisele on väike, mistõttu keskendutakse karistamise asemel hoopis noorte kasvatamisele ja ühiskonda uuesti sulandumisse. Selline käitumine aga kutsub ühiskonnas esile negatiivse reaktsiooni, mis kujutab endast pahameelt ja ikkagi soovi karistada.

Siinkohal tuleb hoopis leida viise, kuidas tekitatud kahju heastada nii, et kõik osapooled tuleksid olukorrast välja positiivse tulemusega. Selliste meetmete rakendamist on nimetatud taastavaks õiguseks. Nimetus võib olla küll veel võõras, kuid lahtimõtestatult kõlaks see selliselt, et taastava õiguse puhul ei keskenduta mitte sellele, kas õigusrikkumise toime pannud isik saab karistuse, vaid rõhuasetus on kahju heastamisel, kaasates protsessi lisaks osapooltele (kahjusaaja, teo toimepanija) ka teisi kogukonnaliikmeid.

Noorte jaoks on kindlasti oluline, mida kogukond neist arvab. Siinjuures on ka oluline silmas pidada, et noorte sildistamine „pätiks“, „vargaks“ jne võib kaasa tuua hoopis vastupidise reaktsiooni ja hälbiv käitumine hoogustub.

Noored tuleb panna kahju heastama

Kõige parem on see, kui kahju tekitaja mõistab, mida ta on teinud ja on nõus kahju heastama. Kahju heastamine ei tähenda alati rahaliste vahendite olemasolu. Näiteks saab tehtud kahju heastada, tulles appi lõhutud asja parandama või midagi koristama. Oluline on see, et noor seda ka ise tahab. Sealt tekib asjale ka noore jaoks väärtus ja ta ei riku seda. Kui noore eestkostjaks on kohalik omavalitsus ja soov on saada tagasi rahalises väärtuses tekitatud kahju, siis tuleb selleks KOV-i poole pöörduda. Kui tegemist lapsevanemaga, kellel puuduvad rahalised vahendid või ta keeldub maksmast, siis tuleb pöörduda kohtusse.

Nii politseile kui ka meie koostööpartneritele on teada, et kõrge riskiga noorte puhul taastava õiguse meetodid ei pruugi alati soovitud tulemust anda ja mõne noore puhul on võimalus siiski kasutada ka mõjusamaid meetodeid.