Korruptsioonist ise teatama läinud ettevõtja sai süüdistuse altkäemaksu andmises
Süüdistus puudutab 2015. aasta kevadel toimunud juhtumit, mil Sepperni firma, praeguseks likvideerimisel olev Sepmar, tegi Narva linna tellimusel Paju koolis ja õpilaskodus ehitustöid evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamiseks − Sepmar oli võitnud nende tööde hanke. Tööde tegemisel viis omanikujärelevalvet läbi TADF Ehitus, mille juhatuse liige Fjodor Sokolov ajas Sepperniga toona asju, kirjutab Põhjarannik.
Süüdistuse kohaselt hakkas aga Sokolov ühel hetkel nurisema, et tööde tähtajad on üle läinud ja tema selle ajakulu eest tasu ei saa. Prokuratuuri süüdistus ütles selle kohta eile Viru maakohtus alanud protsessil nii: mehed leppisid omavahel kokku, et Seppern maksab Sokolovile 600 eurot altkäemaksu. Väidetavalt lubas Sokolov Seppernile, et sel juhul ei teki tal probleeme objekti vastuvõtmisega.
Nagu nähtub süüdistusmaterjalidest, toimus tehing kolmanda firma, OÜ Patruul kaudu, mille juhatuse liige Andrei Jakovenko esitas Sepperni firmale fiktiivse arve 600 euro peale transporditeenuste eest, mida tegelikult ei osutatud. Sepmar tasus sellest 400 eurot, mille Patruul kandis edasi Sokolovi firmale TADF Ehitus justkui sisseostetud konsultatsiooniteenuse eest.
Puuduolevad 200 eurot tõi Seppern Sokolovile tema Narva-Jõesuus asuvasse koju sularahas, ent niipea kui Sokolov oli raha vastu võtnud, ilmusid välja politseitöötajad, kes teatasid Sokolovile, et ta on kahtlustatav altkäemaksu küsimises ja võtmises. Nii Seppern, Sokolov kui Jakovenko on nüüd altkäemaksu ja võltsimise süüdistustega kohtu all.
Sepperni puhul on aga huvitavaks asjaoluks seik, et ta on saanud kuriteosüüdistuse, kuigi läks ise politseisse altkäemaksust teatama. “Ma käisin kõigepealt kahel korral politseis, et selgeks teha, et minult küsitakse altkäemaksu. Keegi ei võtnud mind algul jutule ja saadeti minema. Alles kolmandal korral võeti asi ette,” rääkis Seppern Põhjarannikule.
Ka Sepperni kaitsja Oliver Nääs peab kummaliseks, et tema kaitsealune üldse kriminaalsüüdistuse sai, sest tänu tema teatamisele see kriminaalasi üldse käivitati ning pealegi aitas Seppern politseiuurijatel läbi viia kuriteo matkimist altkäemaksu üleandmisel.
Prokuratuur: Seppernil on lisaks maksukuriteo kahtlustus
Prokuratuuril on oma asjast mõistaigi teistsugune nägemus. Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross selgitab, et õigussüsteem kaitseb ausat ettevõtjat ning ausatel inimestel ei ole kindlasti põhjust süüdistuse esitamist karta. „Seda tõendab ka prokuratuuri poolt kohtusse saadetud teine analoogne ehitusettevõtjatega seotud kriminaalasi, kus korruptsioonist teatanud ehitusettevõtjad osalevad kriminaalmenetluses tunnistajatena. Alar Seppern oli politseisse pöördumise hetkeks hakanud kuritegu juba toime panema ehk oli osa altkäemaksuks küsitud rahast ära maksnud. See on antud juhul Sepperni teadlik valik, et ta asus kuritegu toime panema ning sellisel juhul ei saa me rääkida ka tema vastutusest vabastamisest. Samuti kahtlustatakse teda maksukuriteo toimepanemises,“ selgitas juhtivprokurör.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnas, et ta ei saa kommenteerida kohtumenetlust, kuid kinnitas, et Eesti seadused toetavad seda, et inimesed pöörduksid esmajoones õiguskaitseasutuste poole, kui neid püütakse tõmmata kriminaalsetesse skeemidesse. „Seda isegi juhul, kui isik ise on juba mõnda seadust rikkunud. Nii võimaldab seadus lõpetada kiriminaalmenetluse isiku suhtes, kes aitab kaasa mõne olulise kuriteo avastamisele,“ sõnas Reinsalu.
„Prokuratuuri pädevuses on sellisel juhul hinnata, kas kuriteo olulisus ja selle avastamiseks osutatud kaasabi kaaluvad üles isiku enda seaduserikkumised. Mulle teadaoleva praktika kohaselt arvestatakse alati inimese panusega riigi abistamisse kuritegude avastamisel. Seadus seda võimaldab ja seda ka tehakse,“ lisas minister.
