Karm hinnang töövõime hindamisele: terviseinfosüsteemides on pea pooled andmed puudu
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas täna riigiasutuste ja huvigruppidega töövõimereformi esimesi kogemusi uute teenuste käivitamisel, töövõime hindamisel ning töövõimetoetuse määramisel.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti hinnangul pidas komisjon üheks suurimaks probleemiks seda, et pooltel juhtudel puuduvad terviseinfosüsteemis vajalikud terviseandmed töövõime hindamiseks.
"Kuna probleemi tõid esile nii töötukassa kui sotsiaalkindlustusameti juhid, siis sotsiaalkomisjon palus sotsiaalministeeriumil kutsuda kokku nõupidamise, et parandada terviseandmete kvaliteeti," kommenteeris Kütt. Samuti soovib sotsiaalkomisjoni kuulda põhjendusi, miks perearstid ja eriarstid terviseandmeid digitaalseid ei täida, kuigi kehtiv seadus neid selleks kohustab. "Kui töötukassa peab terviseseisundi kohta küsima ise andmeid ravivalt arstilt, siis see pikendab inimese jaoks töövõime hindamist ja töövõimetoetuse maksmine viibib," lisas Kütt.
Sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul tuleb tööandjaid jätkuvalt innustada puudega inimesi värbama. "Ligi kolmandik tööandjaid on valmis töövõimekaoga inimesi tööle võtma ning 44 protsenti ei näe selleks võimalustm" märkis Jaanson. Pikas perspektiivis on Jaansoni sõnul riigile kasulikum, kui palgatakse töövõimekaoga inimene, mitte ei värvata teda välismaalt.
"Teise olulise asjana tuleb nüüd töövõimereformi raames edasi tegeleda töövõimekao ennetustegevusega ja puudega inimeste hariduse omandamise võimalustega," lisas Jaanson.
Riigikontrolli esindaja tõi töövõimereformi auditit tutvustades esile, et omavalitsustel on erinev võimekus pakkuda sotsiaalteenuseid nagu isiklik abistaja, tugiisikuteenuse või sotsiaaltransport. Riigikontroll tegi ettepaneku arvestada omavalitsuste riigipoolsel rahastamisel omavalitsuses elavate töövõimetuspensionäride arvu ning omavalitsuste võimekust teenuseid pakkuda. Riigikontroll soovitas auditis ka välja töötada töövõime toetamise süsteemi rahastamise pärast 2021. aastat, kui lõppeb Euroopa Liidu toetus.
Sotsiaalkindlustusameti esindaja pidas tähtsaks infosüsteemide arendustöid, et ühe ukse poliitika saaks toimida probleemideta.
Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja rõhutas puudega noorte ümber- ja täiendusõppe vajadust, et nad saaksid üldhariduskoolist minna edasi kutsekooli ning siseneda tööturule.
Istungil osalesid sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, riigikontrolli, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti ja puuetega inimeste koja esindajad.
