Majandus- ja taristuministri sõnul vajas uus Liiklusohutusprogramm varasema lähenemisega võrreldes ka sisulisemat ümbertegemist.

„Liiklusohutusprogramm 2003-2015 näitas, et senine mudel, kus otsiti ning rakendati järjest üksiktegevusi, enam ei toimi. Perioodil 2010-2014 püstitatud täiendav eesmärk – kolme aasta keskmisena vähem kui 1500 vigastatut, jäi saavutamata. Eelmise programmi tegevustest täideti vaid 53 protsenti ettenähtud tähtaegadel ja mahus ning 17 protsenti tegevustest jäi üldse rakendamata,“ selgitas minister Kadri Simson. „Seega pühenduti uue LOP-i planeerimisel enam süsteemi tervikuks sidumisele ja koostööle,“ märkis minister.

Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse käsitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vältimises oli rõhutatult eeskätt juhil, näeb uus nullvisioon ette ülesanded igale osapoolele liikluses. Nullvisioon lähtub eeldusest, et eksimise tõenäosust ei ole võimalik inimesel endal täielikult nullini vähendada, mistõttu tuleb liikluskeskkond kujundada selliseks, mis vähendab inimlike eksimuste võimalusi ja liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Kui tavapäraselt on kogu vastutus liikluse ohutu toimimise eest pandud liiklejatele, siis uue mõtteviisi järgi lasub vastutus nii transpordisüsteemi kavandajatel, elluviijatel kui haldajatel. Liiklejad vastutavad vaid liiklusreeglite täitmise eest.

Liikluse suuremaks ohutuseks ja inimkannatuste vähendamiseks keskendutakse uues programmis kolmele peamisele liiklusohutust mõjutavale valdkonnale: vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja, ohutu liikluskeskkond ning ohutu sõiduk.

Valdkonnas – vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja – keskendutakse liikluses osalejate ohutu ja alalhoidliku liikluskäitumise kujundamisele ning ühise vastutuse põhimõttele. Ühise vastuse põhimõte seisneb enda ohutuse tagamises ja vastutustundlikus suhtumises teistesse liiklejatesse.
Ohutu liikluskeskkonna kujundamisel lähtutakse keskkonnasäästlikkusest ning aastaaegade eripäradest liikluse korraldamisel. Eesmärk on, et liikluskeskkond oleks lihtsasti mõistetav ja liiklejad tajuksid sellest tulenevaid ohtusid. Sõidukite puhul on rõhk ohutumate sõidukite kasutamises ja näiteks juhiabisüsteemides, mis ei lase juhil ilma teatud tingimusi täitmata autot või seadet kasutada.

Klassikaliselt on liiklusohutussüsteemi kujundamisel keskendutud liiklusõnnetusteni viinud riskide tuvastamisele ning nende maandamisele. Ainult sellele lähenemisele toetumine ei ole käesoleval ajal enam piisav, kuna tagajärgedele reageerimine on olemuselt vastuolus nullvisioonist tuleneva ennetamise põhimõtetega. Probleemide ennetamine liiklussüsteemi planeerimise faasis on väiksemate kulude ja suurema efekti saavutamise tõttu oluliselt kuluefektiivsem. Ühe inimese hukkumisega ühiskonnale kaasnev kahju ületab tänastes hindades 2 miljonit eurot. Seega prognoositav liiklussurmade ärahoidmine võimaldab vähendada riigile tekkivat sotsiaalmajanduslikku kahju vähemalt 521 miljonit eurot.

Liiklusohutusprogrammi rahastatakse riigieelarvest ja osaliselt omavalitsusüksuste eelarvetest. Aastateks 2016-2019 planeeritav koguvajadus on 18,52 miljonit eurot. Olemasolevad eelarvelised vahendid moodustavad 11,45 miljonit eurot. Vabariigi valitsuse juurde on moodustatud liikluskomisjon, kelle ülesandeks on liiklusohutuse strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine. Liiklusohutusprogrammi elluviimist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.