Kaitseuuringute ekspert: Poola parlamendis toimunut ei tohiks ühte patta panna Ukrainas või Balkani riikides juhtunuga

Kaitseuuringute keskuse teaduri Kalev Stoicescu sõnul võib küll rääkida demokraatia taandarengu tendentsidest Poolas, kuid samas ei saa väita, et võimupartei üritaks ranget diktatuuri kehtestada.

"Peab arvestama, et Poola poliitiline kultuur ja temperament on Eesti omast pisut erinev, mistõttu kiputakse teatud poliitilisi küsimusi ja lahknevusi võtma väga emotsionaalselt," kommenteeris Stoicescu Delfile eelmisel nädalavahetusel Poola pealinnas toimunut.

Nimelt tulid Poola pealinnas Varssavis mitu päeva järjest tänavatele tuhanded inimesed, et avaldada meelt valitsuse plaani vastu piirata ajakirjanike võimalusi parlamendiistungeid jälgida ja saadikuid küsitleda.

Stoicescu sõnul võib küll rääkida teatud mõttes demokraatia taandarengu tendentsidest Poolas, sest valitsuskoalitsioon püüab kombata oma võimupiire ja vahel kasutab ka nn teerullipoliitikat. Samas ei pea ta neid tendentse liialdatult alarmeerivaks.

"Seaduse ja Õigluse partei (PiS-i) juhitud valitsuskoalitsioon tegutseb seaduste ja põhiseaduse raames ning jõudu pole kasutatud, ka protestijate vastu mitte. Poola parlamendis aset leidnud sündmusi ei tohiks päriselt ühte patta panna Ukrainas või mõnes Balkani riigis varem toimunuga, sest taolisi meeleavaldusi, sh seadusandlike kogude ruumides on läbi aastate ka pea igal pool mujal Euroopas toimunud. Meenutagem kasvõi Islandit, kui rahvas oli raevus oma riigi poliitilise eliidi vastu riikliku panktotti tõttu," selgitas Soitcescu.

PiS ei tundu teaduri hinnangul olevat paremäärmuslik erakond, kuigi taoliste tunnustega valitsuskoalitsiooni pisemad partnerid on tal olemas. "Tegemist on pigem rahvuskonservatiivse erakonnaga. Tuleb meeles pidada, et nad saavutasid absoluutse enamuse parlamendis tänu valimissüsteemile ning nende tegelik mandaat on elektoraadi mõttes mitte nii kindel. Valimistulemuseks saadi 38% häältest, kusjuures hääletamas käis alla 50% valimisõiguslikest kodanikest".

Vaherahu jaanuarini
Nüüdseks on teada, et valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni vahel on sõlmitud "vaherahu" 6. jaanuarini ning selle aja jooksul on võimalik esitada ettepanekuid antud küsimustes (meedia töövõimalused parlamendis jms). "President Duda on muidugi PiS-i mõju all, kuid püüab siiski mängida tasakaalustavat rolli ja pakkuda kompromisse," selgitas teadur.

Samas tuleval aastal ei saa Soicescu sõnul välistada uute poliitiliste konfliktide tekkimist Poola valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni vahel. "Opositsioon püüab pidurdada valitseva koalitsiooni püüdlusi oma võimu kindlustada. Koalitsioon võib ka edaspidi kasutada vajadusel teerulli taktikat, mida me oleme paraku ka Eestis näinud".

Kokkuvõttes Soicescu sõnul midagi väga traagilist demokraatliku arengu perspektiivis Poolas veel ei toimu, kuigi need sündmused väga rõõmustavad ei ole. "Oleks liialdus väita, praegustes oludes, et PiS püüab ranget diktatuuri vms kehtestada".

Opositsioon jätkab parlamendihoone blokeerimist
Poolas võimul oleva PiS partei kava kohaselt saaks alates 1. jaanuarist iga väljaanne saata parlamendi istungisaali pressirõdule kaks ajakirjanikku, kes ei tohi pildistada ega muul moel istungit jäädvustada. Ühtlasi ei oleks ajakirjanikel enam parlamendihoone koridoridesse asja ja neil tuleks hakata töötama teises hoones, mis teeks ligipääsu seadusandjatele oluliselt raskemaks.

Valitsusvastaseid meeleavaldusi korraldab kodanikuühendus Demokraatia Kaitse Komitee (KOD). Laupäeval osales ühenduse meeleavaldusel presidendipalee ees võimude hinnangul 5000 inimest.

Opositsioon alustas reedel meeleavaldust parlamendis, kus mitukümmend opositsioonisaadikut kogunes ümber parlamendi esimehe eesmärgiga takistada 2017. aasta riigieelarve üle hääletamist.

Opositsioonisaadikute protesti tõttu katkestas spiiker Marek Kuchciński võtmetähtsusega istungi ja suunas selle hiljem esimest korda pärast riigi kommunismi ikke alt vabanemist 1989. aastal teise saali. Opositsioon nimetas sellist sammu põhiseadusvastaseks ja keeldus hääletustulemust tunnistamast.

Siseminister Mariusz Błaszczak nimetas opositsiooniliikmete tegevust aga „laiduväärseks“. „See on katse kehtestada anarhiat, haarata võimu. See on katse tõkestada riigieelarve vastuvõtmist, see on katse blokeerida seaduseelnõu piirata endise kommunistliku režiimi ametnike pensione,“ süüdistas minister.

Poola peaminister Beata Szydlo ütles laupäeval telepöördumises, et „toimuv… ei peegelda riigi tegelikku olukorda“. „Vastupidi, see peegeldab nende [erakondade] abitust ja frustratsiooni, kes jäid võimust ilma ja kel ei ole enam ühtegi mõtet, kuidas rahvast oma vaadetega köita,“ rääkis Szydlo.

President Andrzej Duda kutsus laupäeval „kõiki poliitilisi osapooli rahunema“.

Tuntud ajakirjanik ja endine dissident Seweryn Blumsztajni aga tõdes, et võimupartei järjekordne samm ajakirjandusvabaduse piiramisel tähendab kommunismiaja praktikate juurde naasmist.

Euroopa Liidu alaline eesistuja Donald Tusk, Poola suurima opositsioonierakonna endine esimees, kutsus valitsuserakonda „austama riigi põhiseadust, selle rahvast ja demokraatlikku praktikat ja moraali“. Ilma ajakirjanduse ligipääsuta „saab demokraatiast diktatuur“, hoiatas Tusk.

PiS on võimuloleku ajal on langetanud mitmeid vastuolulisi otsuseid, nende seas asutud suurendama valitsuse kontrolli avalikõigusliku televisiooni ja riigi kõrgeima kohtu üle. Erakond on teatanud ka plaanist põhiseadust muuta, kuid selleks on sel vaja 2/3 parlamendiliikmete toetust.