"Kahjuks on igapäevane vaatepilt selline, kus patsiendid suitsetavad tänaval. Mõnel on kaasas tilgajalg, teisel püksisäärde peidetud uriinikott, kolmandal pool nägu kinni seotud ja ninast voolik välja ripendamas. Patsiendid ning külastajad suitsetavad maja ümbruses, kus liiguvad rasedad, lapsed. Haigla töötajad peidavad ennast lähedal asuvate tänavate autode varju, pargis puude taha, majanurka prügikastide varju selleks, et suitsetada. Haiglal on vaja suitsuruumi nii patsientidele kui ka haiglatöötajatele," selgitas kodanik, miks ikkagi peaks olema mingisugune võimalus suitsetamiseks.

TÜ kliinikumi ülemõde Tiina Freimanni sõnul on kliinikum aastaid toetanud oma töötajate suitsetamisest loobumise nõustamist (nii nõustamist kui vajadusel toetavaid ravimeid) ning suitsetavate kolleegide hulk on viimasel ajal vähenenud. Personalist suitsetab viimastel andmetel (2014) 13%.

"Olenevalt seisundist on liikumine väljaspool haigla territooriumi erineva ohtlikkusega, kuid suitsetamine on enamikule patsientidest seoses nende terviseseisundiga kindlasti ohtlikum. Suitsetamine ei kuulu patsiendi põhivajaduste hulka ja on arstide poolt sageli ka terviseseisundi tõttu ära keelatud. Juhime ka tähelepanu, et haiglaravi on tänapäeval oluliselt lühenenud ning soovitame patsientidel kasutada vajadusel Nicorette plaastreid," ütles Freimann Delfile.

Suitsetamine ei ole lubatud haigla territooriumil kuni 30 meetrit haiglahoonetest. "Meil ei ole õigust keelata suitsetamist linna territooriumil. Hoiame pideva järelevalve all haigla vahetut ümbrust ja sissepääsukohti, et tubakaving ei segaks haiglaid külastavaid inimesi," püütakse ülemõe sõnul mittesuitsetajaid mitte kliinikumi sisenedes ja selle ümber mitte häirida.

"Suitsuruumi tekkimine erinevatel põhjustel ei tule kõne alla ja see ei oleks ka probleemi lahendus," sõnas Freimann.