Valitsus ja ametnikkond on pikalt ihaledes vaadelnud seda, kui hea on olnud elu Soome lahe põhjakaldal ja hakanud aina vähem ja hiilival moel seda põhjamaastumist Eestisse sisse tooma. Kahe silma vahele jääb neil (nii tahtmatult kui ilmselt ka tahtlikult) see, mis põhjanaabrusest tuttavad hädad ka Eestisse kaasa võivad tuua.

Eesti puhul komplitseerib olukorda ka see, et Eesti on põhjamaade enamikust väiksem ja enamus selliste protsesside kaasmõjud "võimenduvad" selle läbi. Tulemuseks saamegi olukorra, kus tasapisi liigub äritegevust üha enam edasi lõunapoole. Kui muutume ise "järgmiseks Soomeks", saab Lätist "järgmine Eesti" ja mängime oma eelised käest.

Mis on kogu asja tulemuseks - midagi, mida selle populariseerijad "heaoluriigiks" nimetada tahaks, kuid hea äraelamise tagaks selline absurd vaid nendele samadele poliitikutele ja ametnikele. Praegune "salasotsist" president ja kõva soome keelt oskav peaminister on kogu protsessi edenemisele vaid kaasa aidanud.

Need rahva seast, kes arvavad, et see kõik peaks meile kasuks tulema, võiks silmad avada - nägemaks seda, kuidas kõiksugused põhjapoolt tasapisi kaasa saadud hädad rahvast aina lämmatavamasse haardesse võtmas on - haigekassa miinusesse jäämine ja Tsahkna jutukesed on vaid algus ja jäämäe tipp.

Kas oleme rahvana tõesti nii rumalad, et jääme uskuma seda mesijuttu?