Lugeja üürikorteriga seotud tehingutest: seadus jätab üürniku üüriturul nõrgemasse olukorda

Vaadates tänast üüriturgu Eestis, tekkib mul tahest tahtmata kurbus. Siin kohal ei saa süüdistada üürileandjaid, kes kasutavad olukorda enda kasuks ära. Järgnevalt toon välja asjad, mis vajaks seaduses paremat ja selgemat kajastamist, et ka üürija oleks paremini kaitstud, mis täna veel kahjuks nii ei ole.

Remondifond

Paljud üürileandjad on arvamusel, et remondifond on üürniku tasuda. Tihti pannakse see nii-öelda kommunaalkulude üheks osaks. See ei ole kommunaalkulu ning kindlasti ei peaks seda maksma üürnik. Remondifond on otseselt seotud ikkagi korteri omandi ning selle parandamise ja säilitamisega. Ühtlasi tõstab kogu kortermaja parandamine ka korteri turuväärtust - üürnik ei võida sellest midagi ja juurde talle ka igapäevaselt ei anna. Seetõttu on ebaaus nõuda üürnikul selle tasumist, kui tegelikult remondifondi läbi omaniku kasu suureneb. Korras kortermaja = kõrgem korteri turuväärtus.

Kindlustus

See, kui korter/maja on kindlustatud, on kindlasti väga positiivne ja läbimõeldud tegevus. Kindlustusmaksete tasumine ei ole üürniku kohustus. Kindlustusega kindlustatakse ikkagi omandit ja selle on võtnud korterile/majale omanik. Üürniku seisukohalt ei ole vahet, kas on kindlustatud või mitte – see on ikkagi oluline omanikule.

Lepingu tasu

Leping on üürniku ja üürileandja/ostja ja müüja vaheline. Mõlemal on seal juures sama suur huvi. Lepingu tasu peaks seetõttu olema jagatud pooleks osapoolte vahel ehk ei ole õiglane, et selle maksab kinni vaid üks osapool.

Maakleri tasu

See, kes tellib maakleriteenuse, see maksab ka maakleritasu - VÕS § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma käsundi tellija – see on üldine põhimõte. Kui üürileandja tellib maakleriteenuse, et leida üürnik, oleks ainuõige, et üürileandja, kui käsundi tellija, maksab. Kui aga üürnik läbi maakleri soovib leida endale üürikorterit ja üürileandja on tellinud ka maakleri, siis on aus, et maakleritasu jagatakse pooleks. Sama põhimõte peaks kehtima ka korteri müümisel. Jah tõesti VÕS § 5 alusel on seaduslik sõlmida kokkuleppe, mille alusel maksab maakleritasu üürnik/ostja, kuid see ei ole kokkuleppe, kui tulevane üürnik/ostja pannakse fakti ette, et kas sa maksad või võetakse järjekorras järgmine, kes on nõus maksma. Selline mentaliteet on nii levinud, kuid kahjuks jätab üürniku nõrgemasse olukorda.

Üürilepingu koostamine

Kui üürilepingu koostab maakler, siis peaks maakler järgima seaduses sätestatut. Tihti kirjutavad maaklerid lepingusse sisse punkte, mida soovib üürileandja, mis siis, et seaduse järgi ei ole selleks õigust – näiteks remondifondi tasumine on üürniku kohustus. Siin kohal võiks maakleritel olla ka vastutus ja kohustus jälgida seaduses toodut.
Üürilepingu koostamiseks jaoks võiks olla ka seadus paremini koostatud, et ennetada puuküürnike tekkimist ja ka seda, et omanik ei saa midagi nendest lahti saamiseks midagi teha.

Kokkuvõtteks võib öelda, et seaduses peaks olema paremini ära reguleeritud erinevate osapoolte (üürniku, üürija ja maakleri) õigused ja kohustused nii, et ei saaks tekkida olukorda, kus üks osapool on kehvemas seisus.