Kiirgusseaduse uuendus teeb vähese ohuga kiirgustegevusloa saamise lihtsamaks
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks kodifitseerimise käigus korrastatud kiirgusseaduse, mille sisu jääb kehtiva seadusega võrreldes valdavalt samaks, kuid mõned muudatused siiski on.
Seaduse jõustumise järel saab väikese ohuga kiirgustegevuseks, näiteks hambaröntgenseadmete kasutamiseks anda tähtajatu, kiirgustegevusloa. "Seni on erineva ohu astmega kiirgustegevuslubasid menetletud samadel alustel ning arvestades, et valdav enamus Eestis välja antud kiirgustegevuslubadest on antud väikese ohuga tegevustele, kulub selleks ebamõistlikult palju tööaega. Seaduse jõustudes on väiksem koormus loa taotlejatel ning ka kiirgusspetsialistid saavad rohkem keskenduda suure ja mõõduka ohuga kiirgustegevusele," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants. Minister lisas, et tähtajatu loa andmise järel jätkub kontroll ka väikese ohuga tegevuste üle, mistõttu kiirgusoht tavalisele inimesele ei suurene.
Uue seadusega korrastatakse ka radioaktiivsete jäätmete valdkonda. Näiteks loodusliku radioaktiivse materjali osas saab edaspidi eristada jääki, mida on võimalik ümber töödelda, jäätmetest, mille edasist kasutamist ette näha ei ole. Samuti kaotatakse niisuguste radioaktiivsete jäätmetele kehtinud erisus. Seni oli lubatud NORM jäätmete hoidmine nende tekkekohas, kuid edaspidi tuleb need viie aasta jooksul üle anda jäätmehoidlasse. Muudatused peaks motiveerima ettevõtteid NORM materjali käitlemist paremini läbi mõtlema, sest nende ladustamine jäätmena on üldiselt oluliselt kulukam, kui jäägi taaskasutamine.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga ametiasutuste tegevust kiirgusõnnetusest põhjustatud olukorras. Operatiivselt reageerib niisugusele õnnetusele Päästeamet, Keskkonnaameti ülesanneteks on radioaktiivse aine leviku ja saadava kiirituse hindamine, mõõtmiste ning kiirgusseire teostamine ja dokumenteerimine. Radioaktiivselt saastunud materjalid peab eemaldama riiklik radioaktiivsete jäätmete käitleja.
Seadus on kavas jõustada 1. septembril 2016. aastal.
