„Kindlasti mitte,“ vastas Anvelt küsimusele, kas IRL-i kavandatav näokattekeeld on tema arvates mõistlik. „Seda arutada – kuna teema on ühiskonnas uus – on üks asi. Teine asi on siduda see Istanbuli konventsiooniga – see on sisuliselt õigusloome väljapressimine,“ sõnas ta.

„Häirib, et uus teema seotakse vana teemaga, mida me pole suutnud aastaid vastu võtta ja mille vastuvõtmiseks on meil kohustus olemas. Mina nii poliitiku kui ka juristina rõhutan, et burkakeelu sidumine Istanbuli konventsiooniga ei ole õigusloome hea tavaga kooskõlas,“ oli Anvelt kindel. Ta lisas, et õnneks on hetkel jutt mitte valitsusse saadetud seaduseelnõust, vaid kavatsusest ning kultuuriministeerium on selle suhtes oma tahet juba näidanud ega toeta seda.

Istanbuli konventsioon, mille maaletooja ma ise olen, mingisuguseid näokatte keelamise kohustusi ei pane, isegi ligilähedaselt mitte. Vastupidi, ta räägib sellest, et kedagi ei tohi diskrimineerida tulenevalt tema usulistest tõekspidamistest, seksuaalsest sättumusest ja nii edasi. Istanbuli konventsiooni sidumine burkakeeluga – ma nimetaks seda õiguslikuks väljapressimiseks. Kui ühte ei taha, siis teist ei saa. See ei ole väga hea õigusloome, mis praegu justiitsministeeriumist tuleb,“ selgitas ta.

Anvelti sõnul on poliitiline soov tõstatada diskussiooni arusaadav ja sellele ta vastu ei vaidle. „Nii kaua, kui meil ühtegi burkaga inimest tänaval ei ole, ongi hea diskuteerida ja rääkida, kas see on mõistlik ja milline on olnud riikide praktika. Las teadlased räägivad, las spetsialistid räägivad,“ arvas Anvelt ja tõi näiteks pikalt Türgis elanud ja töötanud inimõiguslase Hille Hanso politseikonverentsi ettekandele, milles Hanso rääkis, et burkakeeld võib endaga kaasa tuua selle, et sügavalt usklikud naised ei välju keelu pärast enam kodust ja seega piirab keeld oluliselt nende õigusi. Ühtlasi võib see kaasa tuua radikaliseerumise. „Kui me keelame kristlikus ühiskonnas ristide kandmise, siis see võib samuti kaasa tuua teatud gruppide sügavat vastasseisu,“ võrdles ta.