Kui suure rünnaku all Kadri Simsoni pool on?

Mulle tulevad paljud asjad tuttavad ette. Eesti taasiseseisvumise ajal suutis Savisaar hulga väliselt ükskõikseid kõrvalseisjaid mängu sisse tuua, ja mitte ainult. Sa ka kirjutad, toetad seda dokumenti, sa ei saa jääda nurga taha! Üllatav, kui samad skeemid hakkavad korduma ka erakonna sees. Olen vaadanud, kuidas inimesed on kirjutanud kirju listides. Mulle jäävad meelde inimeste stiilid, sõnavara. See häirib natuke küll, kui üks või teine inimene on kirjutanud kirja, mida ta ei ole tegelikult kirjutanud.

Diskussioon ei käi erakonna üle. Nendel inimestel, kes räägivad, et Savisaar peab jätkama, on hinges suur mure. Aga mitte erakonna ega Edgari pärast, vaid iseenda pärast. Et äkki midagi muutub! Ja mitte ainult erakonna palgal olevad inimesed, vaid ka need, kes on olnud koostöösuhetes erakonna esimehega ja kes ei taha, et midagi muutuks. Edgaril on tohutult suur roll Eesti ajaloos. Väga palju on neid pealtvaatajaid, kes tahaks seda kuulsust omavahel ümber jagada. Inimestel, kes on palju teinud, on juures justnagu kauge tähe sära. Aga nagu koolis on õpetatud, see täht võib tegelikult olla juba kustunud, aga sära tuleb ikka meie poole. Nii võib juhtuda ka meiega.

Mis saab erakonnast edasi, kui Simson ei saa esimeheks? Mingi seltskond jälle lahkub?

Igas keskklassi parteis, mis on piisavalt populaarne, tekib alati noortel mulje, et näe, ma olen eliiti kasvanud, läheksin hea meelega kuhugi eliidiparteisse. Euroopas on ammu tuntud praktika, et keskklassi parteidest minnakse eliidiparteidesse. Ma ei arva, et erakonna lõhkiminek täide läheks. On ainult üks inimene, kes suudaks erakonna lõhki ajada. See on Savisaar. Aga ma usun, et ta austab ise ka oma elutööd ega taha, et see läheks surma poole.

Pikka intervjuud Aadu Mustaga loe homsest Eesti Päevalehest!