Imaamid jäävad rahulikuks ning asetavad palvete saatel kohviku ette pärjad. Kuigi häälekalt ent üha murduvamal häälel süüdistab islami vaimulikke vaid üks naine, näitavad ümbritsevate pariislaste näod, et ta ei ole üksi: nad noogutavad kaasa ja üks naine hakkab nutma.

Tegelikkuses ei süüdista imaame tegevusetuses üksnes kristlased vaid ka kohalikud moslemid, sest nende sõnul ei räägi vaimulikud radikalismist piisavalt. Pärga asetama tulnud imaam Nordin sellega ei nõustu. „Me räägime iga päev mošees Pariisi sündmustest, eile ja täna olid meil leinaseisakud. Inimesed tahavad aru saada mis juhtus ja nad ei mõista miks sellised asjad toimuvad, Pariisi muslimitel on täpselt samad küsimused,” selgitab ta. „Aga terroristid, nad ei käi mošees palvetamas, nad on eemal ja üksinda. Ja nad ei ole eelkõige muslimid, vaid kurjategijad.”

Nodini sõnul ei toimu noorte radikaliseerumine Euroopa mošeedes, vaid see tuleb sisse mujalt. „Me ei mängi džihadistide videoid, nad käivad seda õppimas Süürias ja tulevad siis Euroopasse tagasi. ” Sellest hoolimata teeb teda murelikuks, kuidas valitsustasandil on islamist rünnakute kontekstis rääkima hakatud. „Nad ütlevad, et probleem on islam, aga enamik moslemitest ei aktsepteeri terrorismi ja mõistavad selle hukka.”