Rõivas ütles, et teda paneb imestama, et ta ei ole märganud Simsoni soovi Edgar Savisaarest erineda, vaid ta on hoopis rõhutatult öelnud, et jätkab erakonnas Savisaare valitud suundi, pidades silmas seisukohti Krimmi annekteerimise kohta Venemaa poolt, Ühtse Venemaa ja selle kohta, et korruptsioonil pole Eestis kohta. "Erinevus Kadri ja Edgari vahel on põhiliselt vormis, mitte sisus. Sellest on kahju, tahaks näha sisus muudatusi," rõhutas peaminister.

Selline avaldus peaks mõjuma keskpartei juhi kohale pürgijale, kui talisuplejate basseini kukkumine. Selgus, et ilma Keskerakonna ümber tegemiseta ehk lõhkumata, pole naisterahval valitsusse asja. Sinna pole tal asja ka ilma võimsa Keskerakonnata. Aga Keskerakond eksisteerib seni, kuni toetub Savisaare kolmele vaalale. Erakonnal on viimaste aastate kõrgeim, ehk 27% toetus, kindel võim Tallinnas ja erakordselt karismaatiline liider, kelle sarnast sooviks endale nii mõnigi Euroopa suurpartei.

Selleks, et saada salongikõlblikuks, peab loobuma 40 000 hääle toojast Savisaarest, ära andma võimu pealinnas ja unustama ligi kolmandiku Eesti valijaskonna toetuse. Seega mõne ministritooli eest, mis võib tulla autasuks Savisaare erru saatmise eest, tuleb lõhkuda ka suurim, 14000 liikmega partei.

Pole raske mõista, et kõigepealt laguneb Keskerakond eesti ja vene keelt kõnelevate inimeste vahel. Simson, kes annab intervjuud venekeelsele telekanalile läbi tõlgi, ei suuda mingil juhul võita Lasnamäe valijate poolehoidu. Europarlamendi valimistel Narvas 12 häält koguneud naispoliitik peab aegsasti arvestama uue venekeelse partei tekkimisega, mis viib Keskerakonnalt tuhandeid hääli. Seda enam, et uut liidrit venelased kaugelt otsima ei pea. Yana Toom ootab neid vaid paaritunnise lennusõidu kaugusel Brüsselis.

Peale peaministri raadiosaadet teatas Simson, et tal on Rõivase juhitava Reformierakonnaga koostöö kohta tõsiseid kahtlusi. „Leian, et Taavi Rõivas ei ole täna taolises jõupositsioonis, kus ta saab teistele erakondadele tingimusi esitada. Kui ta arvab, et koostöö tegemise tingimused on tema dikteerida, siis ta lepib olukorraga, kus järgmine valitsus moodustatakse ilma Reformierakonnata,“ näitas Simson üles erakordset enesekindlust. Kuid ta unustas, et kuni kestab e-valimiste buum, pole ilma Reformierakonnata valitsuse moodustamine eriti tõenäoline.

Seega lõi raadiosaade Simsoni kavatsusse Keskerakond Savisaarelt kiirlahinguga üle lüüa suure mõra. Kongressi 1092 delegaadi ette kerkib küsimus, kas tasub noorema esimehe valimise nimel riskida suurima erakonna tulevikuga? Kas tasub riskida võimu kaotamisega Tallinnas? Kui juba peaminister ütleb otse välja, et Kadri peab enne muutuma ise ja siis muutma teiseks ka Rahvarindest sündinud partei, tundub muutuste vajalikkus rohkem kui küsitavaks. Savisaarega on suudetud vastu seista vene tankidele ja toodud Eestile vabadus. Savisaar on jäänud ikka truuks lihtrahva huvidele ja rääkinud alati jõuka keskklassi tekkimise vajadusest. Kas jätkub see kurss ka Simsoni ajal? Kui jaa, siis pole ju Rõivase sõnul keskmeestel valitsusse asja. Kui ei, siis lahkuvad erakonnast asutajaliikmed ja Edgari talendi austajad.

Vähegi oma peaga mõtlev inimene mõistab, et Keskerakonnas tuleb säilitada stabiilsus. Esimeheks on tarvis valida Savisaar ja jätkata senist kurssi, mis valijaile meelepärane ning toonud alati rekordarvu hääli. Hetkel oleks sellega rahul ka valitsuserakonnad. Teatud tasakaal on ühiskonnas olemas, ja las toimetab Rõivas üleval- ja Savisaar all-linnas. Tuleb tunnistada, et hetkel on see Eesti arengule vist parim lahendus.