Tartu maakohus mõistis mehe oma eelkooliealise tütre vägistamises ja tema suhtes sugulise kire vägivaldses rahuldamises süüdi eelmise aasta 4. novembril ja karistas teda kuueaastase vangistusega.

Kohtuotsuse järgi astus mees 2009.-2012. aasta märtsini korduvalt sugulisse vahekorda oma 2007. aastal sündinud tütrega, kasutades ära tütre lapseealisusest tulenevat arusaamisvõimetust. Kohtuotsuse järgi katsus süüdistatav tüdrukut oma sõrmega ja käskis tal silitada oma suguelundit.

Ringkonnakohus otsustas tänavu 18. märtsil maakohtu otsuse jõusse jätta, kuid kaitsjad kaebasid otsuse riigikohtusse, öeldes, et süüdistus ei ole piisavalt konkreetne ja maakohtu otsus tugineb sisuliselt vaid lapse ütlustele, kes oli suulise kuriteoteate esitamise ajal nelja ja poole aastane.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ütles oma otsuses, et on nõus kaitsjatega, et mehe süüditunnistamine rajaneb määravas ulatuses lapseealise kannatanu ütlustele. Kohtu hinnangul polnud aga kohtutel alust käsitada iseseisva tõendina tunnistajate ütlusi selle kohta, millest nad said teadlikuks alaealise kannatanu vahendusel. Kannatanut kohtumenetluses üle ei kuulatud, kuid avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused.

Riigikohus on varem leidnud, et põhimõtteliselt ei ole välistatud isiku süüditunnistamine ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla kannatanu ütlus. Sel juhul peab aga olema eriti hoolas kannatanu ülekuulamise nõuete järgimisel.

Riigikohus leidis aga, et maakohus ja ringkonnakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, kuna lugesid tõendiks ehk kannatanu ütlusteks suulise kuriteoteate protokollis väljendatut. Probleem on selles, et lapse ülekuulamisel tulnuks talle selgitada ka tema õigusi ja kohustusi, aga paistab, et lapsele ei öeldud eraldi, et tuleb rääkida tõtt. Samuti ei öeldud talle, et tal on õigus keelduda oma isa vastu ütluste andmisest. "Olukorras, kus kohtulikul arutamisel kannatanut üle ei kuulata, ei ole asja uuel kohtulikul arutamisel võimalik kirjeldatud rikkumisi kõrvaldada," märkis kolleegium.

Seetõttu leidis riigikohus, et tüdruku ütlusi ei saa kasutada seadusliku tõendina, sest selle saamisel on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Sellisele tõendile rajatud kohtuotsus on aga ebaseaduslik ja nii mõistis riigikohus mehe õigeks.

Riigikohus mõistis mehe kaitsjatele makstud tasude hüvitamiseks Eesti riigilt välja kokku 12 680 eurot.