Ladõnskaja juhib tähelepanu, et täna on ERRi juhatus seisukohal, et saadete sünkroontõlge on ebaproportsionaalselt kulukas ja nüüdseks on pall visatud poliitikutele, et ETV+ sünkroontõlke probleem lahendataks seadusandlikul tasemel.

"IRL on keeleseaduse muutmise vastu ja olen veendunud, et võimalus kuulata kanalit eesti keeles peab jätkuma. Tuletan meelde, et ETV+ algne eesmärk oli ühise infovälja loomine nii vene- kui ka eestikeelsele auditooriumile. Selleks peab kanal olema üks-ühele arusaadav mõlemale kogukonnale sõltumata keeleoskusest. Teadmiseks, et kõigil vaatajatel on vastavalt oma personaalsele eelistusele võimalik sünkroontõlget kuulata või mitte, sest tehniliselt on selle seadistamine lihtne," leiab Ladõnskaja.

"Hoopis teine küsimus on sünkroontõlke kvaliteet ja see on väljakutse ERR-le. Venekeelse kodanikuna ja endise ajakirjanikuna on minu jaoks eriti oluline, et head saated saaks endale vaatajaid mõlemast kogukonnast. Me ei tohi ära lõigata neid, kes tahavad jälgida ETV+ uusi saateid, aga ei valda vene keelt. Nendeks on eelkõige noored, kes on kasvanud iseseisvas Eesti Vabariigis ja ei oska vene keelt. Kusjuures esimese nädala statistika näitab, et ETV+ vaatas vähemalt ühe minuti jooksul 294 000 inimest, kellest 77 000 olid mitte-eestlased ja koguni 217 000 eestlased," lisasb saadik.

Kui ETV+ telekanali rajamise sihiks oli ühise inforuumi loomine, siis me ei tohiks Ladõnskaja arvates sellest taganeda ja seda juba pärast esimesi nädalaid.

"Seega tekitavad minus segadust ERRi juhatuse poolsed sõnavõtud, et vabalevi jaoks raha ei jätku ja sünkroontõlge on ebaproportsionaalset kulukas. Tõsi, tõlkimine on kulukas, üleüldse kogu ETV+ projekt on kulukas ja seda nii rahaliselt kui ka hingeliselt. ETV+ sünkroontõlke maksumusega tuleb arvestada eelarve koostamisel, mitte alustada paar nädalat peale telekanali debüüti varuplaaniga, mis annaks tagasilöögi algsele eesmärgile. ERR juhatuse fookus peab olema suunatud sellele, et sünkroontõlge saaks sujuvamaks."